Käsitus - arusaam, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus, nägemus, mulje, oletus, mõte. Küberneetika - teadus reguleerimisest ja kontrollist. Selle rajas ameerika matemaatik Norbert Wiener. Metonüümia (kr metnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses Performatiivsed ütlused lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist. Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Pragmaatika- märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga). Redundants liiasus, teate elementide kordus Semantika- märkide ja märgivälise tegelikkuse suhteid Skeem- Varaseatest kogemustest moodustunud omalaadne teooria sellest, milline vaadeldav asi üldjoontes ja tüüpiliselt on ning kuidas tuleks sellega ringi käia
3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei! Nimepanek; kohtus määratakse 3 aastat tingimisi. Kõige laiem, ebamäärasem on asseratiivne kõneakt. Deklaratiivsed ühed on mitteformaalsed (tervisesoovimine), teised nõuavad väga ranget formaalsust. Järgmine aspekt intensiivsus iga eesmärki võib väljendada intensiivsusega (v.a. mõned deklaratiivsed)
,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei! Nimepanek; kohtus määratakse 3 aastat tingimisi. Kõige laiem, ebamäärasem on asseratiivne kõneakt. Deklaratiivsed ühed on mitteformaalsed (tervisesoovimine), teised nõuavad väga ranget formaalsust. Järgmine aspekt intensiivsus iga eesmärki võib väljendada intensiivsusega (v.a. mõned deklaratiivsed)
Tegelikult on kompliment keeruline kõneakt/kõnetegu, koosneb vähemalt kahest komponendist: kiitus ja sümboolne "kingitus". Komplimendid, kiitus ja meelitamine ("pugemine") ei pruugi olla samad kõneaktid. Kõneakt/kõnetegu (Austin "How to Do Things With Words") see, mida me midagi lausudes tegelikult teeme (nt. väide, ähvardus, hoiatus, etteheide jne). Austini väitel on igas kultuuris just niipalju kõnetegusid, kui on neid kirjeldavaid tegusõnu. Osa kõnetegusid on performatiivsed: nende tegemine teeb nad iseenesest õigeks (nt. ei saa teretajale öelda: "Ei, sa ei tereta mind"). NB! - "Viisakus" on tehniline termin, ei kattu alati tavamõistega - Viimasel ajal vaadeldakse n.ö. kogu skaalat viisakusest (teadliku) ebaviisakuseni Brown ja Levinson 1978/1987: "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Termin pärineb Erving Goffmanilt.
Et tantsuetendus kommunikeeruks, ka lubades etteaimamatuid reaksioone esile kutsuda. Mis määrab tantsuetenduse edu, kui eeldada, et on olemas head ideed , mis väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed FAATILINE aspekt kommunikatsioonis on interaktsiooni (suhtlus) loomine, selle hoidmine, arendamine või selle katkestamine (desruptive). Kui tavasuhtluses me suhtleme mitmel moel -pöördudes teineteise poole, vaadates teineteist, tervitades jne. Säilitades silmsidet, hoiame vestluse arengut, noogutades tunnistame teineteise seisukohti ja kasutades näolimeid, hoiame vestlusteemasid arengus. Me mõmiseme, ahhetame, oigame jne. Ning katkestame
kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel
2) Proosast eristab näidendit jutustaja puudumine. Näidendis peab seda kompenseerima dialoog, remark ning remarktekst. Monodraama on erivorm, kus peale otsese kõne puuduvad kõik näitekirjandusele omased tunnused: tegevuslikkus, dialoogilisus ja remark; 3) Dramaatika ruum ja aeg on alati olevikus. Analepsis tagasipöördumine minevikku või edasiminek tulevikku. 4) kõne dramaatikas on tegevuslik. Performatiivsed kõneaktid: käsud, keelud, kehtestused, veenmised. 5)dramaatika on orienteeritud teatrile. Näitekirjanduse moodustavad need tekstid, mis peavad silmas teatri spetsiifikat. On ka lugemisdraamad (keeruline probleemistik, suur maht). Nt Goethe Faust. N. 48 Baturini Teemandirada, poeetilised remargid. Monodraamades võib dialoog olla esindatud sisekõnena
postulaadi rikkumine, st silmnähtav ütluse otsese tähenduse valesus sunnib kuulajat otsima ütluses varjatud mõtet. John Langshaw Austin keskendus kõneakti tüübile, mida ta nimetas performatiivseks Performatiiv kõnetegu, siin on tegemist kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab millegi tegemist (Austin, 1962). Performatiivsed kõneaktid sisaldavad performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan, kinnitan, kuulutan jmt). Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist)
• disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”; • komplekssed, nt „Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm”. 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): • käsklaused, nt „Söö heina!”; • küsilaused, nt „Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?”; • hüüdlaused, nt „Tere tulemast, põllumehed!”; • performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb „Ma kuulutan teile sõja”, siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks.
· komplekssed, nt ,,Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm". 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): · käsklaused, nt ,,Söö heina!"; · küsilaused, nt ,,Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?"; · hüüdlaused, nt ,,Tere tulemast, põllumehed!"; · performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb ,,Ma kuulutan teile sõja", siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVÄIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks.
annaabi.ee 
