1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein
PC riistvara 1847-1854 George Boole, de Morgan. foto.Digitaalsüsteem-(pidevad) andmed lõhutakse emuleerimine(Vmware,Olemas nii Linux, kui 1991 Linux. üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse .eraldiNäit: Windows version,Eri versioonid töökoha ja 1857 perfolint(Wheatstone). CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena.Ühelt serverirakendusteks,Virtual PC (Microsoft), teisele: digitaliseerimine.Põhiprotsessor - teeb pea Parallels (MacOS)). 2. Linuxipõhised
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile
Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor 1910-1913 Russell & Whitehead: massiivne loogikatraktaat Formalism:Hilbert
aparaatidest.(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta. 35. Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett)Programmikandjale on kirjutatud (fikseeritud)käsklussignaalide andmise järjekord, tööorg.liikumise kiirus, liikumise suund ja suurus. Arvprog.juhtskeemided kasutataxe sageli sammM. milliseid juhitaxe käsklusimpulssidega. Eelised-progr.etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva- toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised. 36. Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl
Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomputer 1837 Morse: elektritelegraaf Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it- 1857 Wheatstone: perfolint yourself computing fans 1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused G. BOOLE, de MORGAN 1974 Xerox Alto, personal computer to be used for research, first serious 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift"), loob kaasaegse machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented
END sumto; alusidee on tuntud valetaja paradoks: kas väide 1984 – esimene MACINTOSH(edukalt hiirega ``ma praegu valetan'' on tõene või mitte? Lihtne 1857 perfolint(Wheatstone). 6.sumto,ada arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi. juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows Nt.Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis
1837 Morse: elektritelegraat Altair was one of the first 3uccessfully sold pe.sonal computer kit! lor do-it_ 1857 Wheatstone; perfolint your*ll cmPuting fans 1 97-i - N{icro-Soft(Crlcs jn Allcn). IBM 5 l {X) (csirncnc "liiprkas '). 1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused- G. BOOLE, de MORGAN 1974 - Xerox Alto, personal computer to be used tor tesearch, first serioua
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti
imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A Enimkasutatud tehted on: & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AV B -A A => B -------- -------- ---- --------
· Töö absoluutses koordinaatsüsteemis · Töö suhtelises koordinaatsüsteemis · Töö universaalses koordinaatsüsteemis Programmi lause kuju järgi · Fikseeritud pikkusega · Ilma adressaatideta · Adressaatidega · Vaba pikkusega · Kombineeritud struktuuriga (kombineeritud kõik neli varianti) Informatsiooni kodeerimise koodi järgi · ISO (7 bitt) valdav · EIA kood levinud USAs Juhtprogrammi infokandja järgi · 8 realine perfolint (tänapäeval praktiliselt ei esine) · Magnetlindiga kassett (tänapäeval praktiliselt ei esine) · Flopikettad · CNC pingi arvuti kõvaketas Korrektsioonide andmise võimaluste järgi · Ei ole võimalik · Lõikeriista pikkuse, asendi, läbimõõdu korrektsioon või selle variandid · Lõikereziimide korrigeerimise võimalused (%) · Kasutatavad spetsiaalreziimid · Alamprogrammide kasutamise võimalus · Koordinaatide peegeldamise ja asendamise võimalus
bandwith ribalaius, läbilaskevõime, MB/s latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc
bandwith ribalaius, läbilaskevõime, MB/s latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc
1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus)
tehnoloogilised andmed nagu instrumendi või tooriku (või mõlema) liikumise viis, kiirus ja suund, töötlemise operatsioonide järjekord, tooriku materjal, st tema omadused, instrumendi tehnilised andmed, toote töötlemise täpsuse aste, töötlemise viis ja iseloom jne arvude kujul. Nende arvude kogum moodustabki antud toote töötlemise programmi, milline eelnevalt arvutatakse välja, kodeeritakse ja sisestatakse vahetult programmaatori abil või mingi programmikandja (perfolint, magnetlint, floppy disk, mälupulk vms) vahendusel elektriajami programmseadmesse, milline seejärel kindlustab toote töötlemise ilma inimese vahetu osavõtuta. Kui tekib vajadus töödelda mingit muud toodet, piisab programmi vahetamisest. Seega lüheneb oluliselt tööaeg tänu abioperatsioonide (instrumendi viimine töötsooni ja sealt eemaleviimine, detaili mõõtmine, ettenihke suuruse ja lõikekiiruse seadistamine jne) ärajäämisele.
Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AVB - A A => B
annaabi.ee 
