Ema jääb psühhiaatriaosakonda ravile ja Tyron jääb vanglasse. Filmi lõpp. 1.2. Seos rehabilitatsiooniga Rehabilitatsiooni vajadusi on filmis mitmeid. Emaga oleks Eesti tingimustes saanud teha peale abikaasa surma leinatööd. Hiljem oleks pidanud teda suunama eakaaaslaste gruppidesse koostööle. Selleks oleks sobinud kas hobiringid, enesetäiendus kursused või religioonil põhinevaid üritused, Minu arvates oleks ta vajanud juba aastate eest, tema poja kasvamise aegadel pereteraapiat. Praegu võiks teda aidata topeltdiagnoosiga patsientide nõustamine ja hilisem toetus võrdselt-võrdsele konsultandilt või eneseabigrupp kaassõltlastele. Poeg Harriga on asjad keerulisemad. Tema vajaks praegu kriisinõustamist, sest ta on ootamatult kaotanud käe. Peale kriisitöö lõppu tuleks aidata saada protees. Emotsionaalse toimetuleku abiks oleks eneseabigrupid puudega inimestele. Lisaks tuleks teda nõustada narkootikumidest
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima
ümberrühmitamisele suunatud programmid. (Edovald 2005:29) PEREKONNAPÕHINE KURITEOENNETUS Perekonnapõhiste ennetusprogrammide eesmärgiks on vähendada selliseid perekonna riskitegureid nagu napp lapsekasvatamise oskus, vähene järelvalve ja ebajärjekindel/range distsipliin. Perepõhiseid sekkumisi viivad ellu eelkõige käitumismuutusi motiveerivad psühholoogid, kes pakuvad vanemlusega toimetuleku koolitusi, funktsionaalset pereteraapiat ja perekonna säilitamist. Järgmised programmid on suunatud vanemlikule kasvatuspraktikale, et mõjutada hilisemat kuritegelikku käitumist kujundavaid riskitegureid: · Kodukülastused; · Vanemate õpetamine + päevahoid/eelkool · Kliiniku-/haiglapõhine vanemate koolitus + laste koolitus · Koolipõhine laste koolitus + vanemate koolitus · Kodu-/kogukonnapõhine vanemate koolitus; · Multisüsteemne teraapia
Projektiga hõlmatakse lisaks ka Järva Maakonna vallad. Käesolevaks hetkeks on koostöö Imavere vallaga (140 km2, 917 elanikku), Järva-Jaani vallaga (126 km2, 1634 elanikku), Koeru vallaga (237 km2, 2206 elanikku), Paide vallaga (300 km2, 1709 elanikku) ning Väätsa vallaga (195 km2, 1370 elanikku). Otseseks kasusaajaks on perevägivalla all kannatavad naised ning nende pereliikmed. Nõustamiskeskus pakub täiendavate ning tasuliste teenustena ka pereteraapiat, suhtluskoolitust, kriisikoolitust ning meeste nõustamist Türil on olemas ruumid nõustamisteenuse läbiviimiseks. Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud ruumide pakkumine KOV-i poolt. Nõustamisteenust viivad läbi oma ala professionaalid ning nende inimesteg aon Kriisikodul ka lepingud Antud projekti eesmärk on muuta teenus kättesaadavaks ka neile isikutele, kellel on raske oma
logopeedi teenust ja 1 vastanu on saanud kõik teenused. 3. Kui palju proportsionaalselt moodustab teenustest riigi rahastatud osa keskmiselt aastas kasutatud teenustest %des. Muu alla kirjuta erapraksise % (vanem maksab) ja täpsustus millele kulub. 4. Millist teenust vajaks Teie pere kõige rohkem Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut: Esimene tulp: 3 (18,8%) vanemate toetusgruppi Teine tulp: 6 (37,5&%) vanemate psühholoogilist nõustamist Kolmas: 4 (25%) pereteraapiat Neljas: 13 (81,3%) erivajadusega lapse huvitegevust/ringe Viies: 2 (12,5%) muu eelnevalt nimetamata teenus Ülejäänud täpsustavad, et vajaksid transporti teenusele, logopeedi- tegevusterapeuti, suvelaagrit erivajadusega lastele, tugiteenust. 5. Kas on probleeme eelnevalt loetletud teenuste kättesaadavusega Selgitused 2/2 küsimus 5. 6. Kas on probleem raha puudus 7. Kas on probleem teenuse kaugus ja transport 8. Kui saaksite teenuseid Rae vallas, kas kasutaksite
parandatakse ainevahetust tagasilanguse (relapsi) vältimiseks kasutatakse spetsiifilisi ravimeid (nt. aversiivsed ehk alkoholisuhtes vastikust tekitava toimega ravimid ja alkoholihimu vähendavad ravimid) (1) 13 4.2. Alkoholiprobleemidega noorukite ravi: Uuringud noorukite alkoholiprobleemide osas kesised. Sama puudutab ka ravi efektiivsuse uuringuid. Ravis kasutatakse individuaalset psühho-, grupi-, pereteraapiat ja medikamentoosset ravi. 4.2.1. Soovitused noorukite raviks: Ravi peab haarama võimalikult laia probleemide valdkonda nooruki elus,sealhulgas võimalikud kaasnevad häired,kooliga seotud probleemid,vaba aja veetmine ja hobid,suhted sõpradega,suhted perekonnas,informatsiooni jagamine jne. Ravis peab arvestama ka nooruki perekondliku ja sotsiaalset tausta. Võimaluse korral kaasata raviprotsessi perekond.
Abiks ja nõustajaks hüperaktiivse häirega laste kohtlemisel peab olema kas koolipsühholoogi või kooliarst. Arsti ja/või psühholoogi nõuandeid silmas pidades saaksid vanemad-õpetajad vähendada nende laste negatiivseid käitumismalle, arendada positiivseid käitumisviise. 14 Võimaluse korral tuleks rakendada eriprogrammi järgi õppimist, mis aitaks lapsel teistega sammu pidada, samuti psühhoteraapiat, sealhulgas pereteraapiat. Seejuures on oluline, et lapsevanem, õpetaja, arst või psühholoog selgitaks lapsele tema häire olemuse. Sellest on palju kasu, kui laps teadvustab, et tal on probleeme tähelepanu- ja kontsentratsioonivõimega, sest et ta ei suuda alati vältida liigset impulsiivsust. Soovitusi õpetajale oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega; võimaldada lühemad õppimisajad;
loobutakse. Hilisema liikumissuuna saab pere valida ise. Terapeut võib giidina viia pere ekskursioonile, mis pakub uusi võimalusi, aga kus vaid pere ise saab otsustada, mis võimalused ta valib. Kaua pereteraapia kestab ? Esimesed seansid peetakse tavaliselt lühikeste vahedega, näiteks kord nädalas, edaspidi aga iga kahe nädala või kuu tagant. Keskmiselt käiakse 6-10 seansil. Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? Pereterapeudid katsuvad vältida sõltuvuse teket ja kuna perest saab teraapia käigus “abiterapeut”,siis võivad asjad teraapia lõppedes iseenesest sujuda. Aga vaid siis, kui pere on valmis jätkama “ametlikus” teraapias alustatut. Kui pereliikmed satuvad terapeudist sõltuvusse, võivad nad – sageli ise seda mõistmata – tekitada uusi probleeme, et saaks ikka edasi terapeudi juures käia.
käitumishäirete ravimine. - Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. Psühhoteraapia - ... on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse psühholoogilisi tehnikaid. - Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogia uurimismeetodid 1. Kirjeldavad uurimused A. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) B. Küsitlused (vestlused, ankeedid) C. Juhtumi analüüs D. Testid · Testide liigid o Intelligentsustestid o Isiksusetestid o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ..
Näiteks uurib privaatsusega, ruumikasutusega seotud küsimusi, erinevate keskkondade mõju käitumisele. 5. Mille poolest erinevad psühhoterapeudi ja psühhiaatri töö? Psühhiaater on arst, meditsiinilise haridusega, tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Psühhiaater on selles nimekirjas ainus, kellel on õigus panna diagnoos, määrata ravi ja kirjutada välja ravimeid. Psühhoterapeut on õppinud psühhoteraapiat, nt. pereteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lahenduskeskset lühiteraapiat, psühhoanalüütilist teraapiat, gestaltteraapiat või muud teraapiasuunda ning rakendab psühhoteraapia teadmisi ja võtteid nii tervete kui ka psüühikahäiretega inimeste abistamise 6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse
Isiksushäired Neid iseloomustavad sügavad ja jäigad käitumismustrid, mis põhjustavad inimesele isiklikke kannatusi või häirivad tema sotsiaalset tegutsemist, sest kalduvad tugevasti kõrvale antud kultuuris heakskiidetud käitumisnormidest. 7.2 Psühhoteraapia Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus jagada järgnevalt : 1.Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad - teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. Eestis on esindatud: Kognitiivne käitumisteraapia Biheivioristlik teraapia Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia Kognitiiv-käitumusliku teraapia eesmärk on: luua hea ,,liit" teie ja teie ravi vahel;