........................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?...............................................................................................5 Lähedaste inimeste toetus............................................................................
Fifth level STRESSI TEKKEPÕHJUSED TÖÖSTRESS Click to edit Master text styles Suur vastutus ja töökoormus Second level Kiire tempo, pikad tööpäevad Third level Fourth level Vilets palk Fifth level Rutiinne töö Halvad töötingimused STRESSI TEKKEPÕHJUSED PERESTRESS Rahapuudus peres Üksteise mittemõistmine Väikesed tülid kasvavad suurteks draamadeks Uue lapse sünd Mehe ja naise vaheline truudusetus HAIGUSED JA STRESS Võimumängud Haigused piiravad töökohustuste Koduväliste pingete väljaelamine pereringis täitmist Õpilased jäävad maha õppeprogrammist STRESSIGA TOIMETULEK Puhkus
mida rohkem nendega kaasneb järgmisi ,,subjektiivseid" asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või masinad. Perestress Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne
kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused muutuvad kiiresti. · Suured klassid tekitavad stressi sellega, et õppimine arusaamine on raskendatud. Tööstress · Suur vastutus ja töökoormus · Kiire tempo · Pinged kolleegide ja juhi vahel · Halvad töötingimused · Vilets palk · Rutiinne töö · Pikad tööpäevad · Töökohustused piiravad liigselt eraelu Perestress · Rahapuudus peres · Üksteise mittemõistmine · Mehe ja naise vaheline truudusetus · Uue lapse sünd · Koduväliste pingete väljaelamine pereringis · Väikesed tülid kasvavad suurteks draamadeks · Võimumängud Haigused ja stress · Haigused piiravad töökohutuste täitmist · Õpilased jäävad maha õppeprogrammist Stressiga toimetulek Puhkus · Korralik uni · Töö ja puhkuse tasakaal · Töökoormuse vähendamine
........................................................................................ 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress .......................................................................................................................... 6 2.4. Perestress ......................................................................................................................... 7 2.5. Seksuaalsuhted ................................................................................................................ 8 2.6. Stress suhtlemisel ............................................................................................................ 8 2.7. Koolistress .........................................................................
töö pole piisavalt iseseisev, puudub iseotsustamise õigus vähene abi ja toetus ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, intriigid, valitseb konkurents) segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodetakse ja nõutakse) ülemuse juhtimisstiil suur vastutus Suurt rolli tööstressi tekke juures mängib ka inimese amet. Vaimsed tööd nagu teadus, majandus, ärikorraldus, on stressirohkemad. · Perestress Perestress on kindlasti üks keerulisemaid stressi vorme. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus, perekonnaliikmete surm, lapse sünd). · Koolistress Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged (kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne
negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Toimetulek stressiga hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka
füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha, energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressiliike näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Tööstress on seotud tööalaste toimingutega nii töökeskkonna kui ka kollektiivsete suhetega. See tuleneb sellest, kui palju kohustusi pead inimene oma tööd tehes kandma. Kollektiivsed suhted on töösuhetes olles oluliseks faktoriks, mis võib pommi plahvatama panna. Ei saa töötada kollektiivis kus on õhkkond väga pingeline ja närvesööv isegi kui töö on vägagi meeltmööda. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud
tagajärjel või mõnusat väljakutset pakkuvas olukorras. Eustress suurendab meie toimetulekuvõimet. 1.3. Stressi põhilised tekkepõhjused: · Sotsiaal-majanduslikud põhjused (rahapuudus, töökaotus, lotovõit, SMS laen) · Elukeskkond (lärmavad naabrid, müra muruniidukid, prügiautod, saastatud keskkond) · Tööstress (ülesannete kuhjumine, edutamine, ebamäärased tööülesanded) · Perestress (uus pereliige, truudusetus, ebakindlus tuleviku suhtes) · Stress suhtlemisel (ei osata suhteid hoida või lõpetada) · Koolistress (eksamid, kooli valik, vägivald, pikad koolipäevad) · Muutused (lahutus, kolimine, kooli vahetus jne) 1.4. Stressi tagajärjed Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on see, kui tekib selline tunne, et
· Kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata. · Ebaterveõhkkond · Segased rolliootused töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutaks. · Suur vastutus (Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 22) Tööstress on teema, mis üha enam kõneainet pakub, kuid kus on peaaegu võimatu tõmmata piiri ja eristada, kust algab tööstress, kus jätkub perestress ning kust enese vale elustiili valik. Töötervishoiuarsti litsentsiga artid on kontrollinud eri asutuste töötjate tervist ja nõustanud neid. Selgelt ilmnesid mõned eripärad. · Vaimset ja istuvat tööd tegevad kaebavad põhiliselt peavalusid, seljalihaste pingeid ja valuhellasid lihasnärvi piirkondi keha eri paikades. · Füüsilist tööd tegevatel inimestel on seljalihased heas korras ja vaimne tervis enamasti samuti.
enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi ,,subjektiivseid" asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või masinad. 4. Perestress. Pere on sotsiaalne grupp (organisatsioon), mis on pidevas muutuvate oludega kohanemise protsessis. Tugeva perekonna olulisemaks tunnuseks on paindlikus. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: · See haarab vähemalt kaht ühe pere liiget. · Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitumise suhtes.
meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus , depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: 1.Kognitiivne e
annaabi.ee 
