Vastutustunne kaob teismelistel langeb seetõttu koolis õppeedukus, täiskasvanutel võib see kaasa tuua töökoha kaotuse. Töökoha kaotanud sõltlane võib tihtipeale teha tavatuid asju, et saada kätte päevane alkoholiannus. Näiteks realiseerida kodunt kõik väärtuslik, seda tehakse sageli teiste pereliikmete eest salaja. Lisaks peab raseduse ajal alkoholi tarvitav naine arvestama sellega, et laps võib sündida vaimse või füüsilise puudega. Alkohooliku tegevus mõjutab ka peresisest elu läbi perevägivalla, viies enamasti perede lagunemiseni. Tihtipeale jätkavad ka alkohoolikute peres kasvavad lapsed vanemate traditsioone. Alkoholismist väljumine vajab suurt pühendumust ja tahtejõudu. Raskematel juhtudel võib liigtarvitamine lõppeda ka surmaga. Tihipeale võib see ilmneda kahjustustes erinevates organites, peamiselt maksas. Kuid kurvad tagajärjed võivad esineda ka alkoholimürgituse saamisega. Samuti võib ohtlik olla purjus peaga vales kohas magama
meelistegevuseks, kui kodused ülesanded tehtud olid. Pigem on vabakasvatus siiski otsuse küsimus, mille vanemad teadlikult teevad. Ohjad kasvatuse osas antakse lapsele, kes ise otsustab, kuidas käituda. Sageli tekivad lastele eeskujud aga mitte elust enesest, vaid sealtsamast ekraanilt. Need kangelased aga muudavad lapsed tihti agressiivseks teiste suhtes, mis väljendub jonnis ja füüsilises agressiivsuses. Lapsed ja vanemad jäävad teineteisest kaugeks, lastel ei teki peresisest autoriteeti. Lapse liigne korralekutsumine ja kamandamine ei pruugi aga samuti anda head tulemust. Repliigid nagu „ära roni,’’ „ära istu,’’ „tule siia’’ jne mõjuvad lapse tegevusele pärssivalt ja tekitavad temas pigem trotsi. Kui vahetpidamata mingit korraldust või õpetust jagada, läheb kogu jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja.Kui lapselt küsida, miks ta täiskavanu poolt öeldut ei täida, siis käitub ta, nagu ta polekski kuulnud, et temaga räägitakse.
Seega jälgige, et lapsele jagub piisavalt tähelepanu positiivsete tegude eest, nagu viisakas käitumine, õhtul voodisse jäämine, õdede-vendade või sõpradega kenasti mängimine. Suhtlemine Eriti tähtis tegur perekonnas on suhtlemine. Lapse kasvades on vanematel väga lihtne rääkida lapsega ainult siis, kui tahetakse, et ta midagi teeks või ei teeks. Regulaarsed ühisvestlused õpetavad last olema vanemate suhtes avatud. Peresisest suhtlemist ei maksa kunagi pidada väheväärtuslikuks. Rääkimisele julgustamine Püüdke vältida lutte. Mida rohkem lutti kasutatakse, seda suuremasse sõltuvusse imik sellest satub, kuni hakkab nutma, et oma lutti saada. Kriisiolukordades on lutt muidugi käepärast. Juttude ettelugemine Lapsele meeldib, kui talle ette loetakse ja ta õpib juba varakult, et raamatud on lõbu ja põnevuse allikas. Juba enne rääkima õppimist suudab laps sõnadest aru
Hoidumaks istanduse hävimisest kahjurite ja haiguste läbi on vaja taimi kaitsta mürgiga. Viljade küpsemisele aitab kaasa soodne asukoht nii päikeselisuse kui ka vee äravoolu osas. Valmivate maasikate küpsemist on plaanis kiirendada kattelooride kasutamisega ja põllu asukoha valikuga. Asukoht on valitud selline, kus on suurehulgaline päikese intensiivsus ( marjad on päiksele avatud ehast koiduni). Marjade korjamisel kasutatakse põhiliselt nii peresisest tööjõudu, kui ka vajadusel ka Sirgu küla (Luunja vald) noori. Tootmise perspektiiv Pikemas perspektiivis jätkatakse sama tootmisharuga laiendatult ka neljandal aastal, kui vana istandus kuulub taimede ja kiledega reoorganiseerimisele. Vanadelt taimedelt võetakse uued võsud ja teenitud tulu investeeritakse uute tootmisvahendite soetamiseks. Riskide maandamine. Suuremad ohud saagi hävinemisel on suvine rahe ja augusti kuune põud. Rahekahjude
2) Pakkuge võimalusi lahendusi. 3) Andke lahendustele hinnang. 4) Valige välja parim lahendus. 5) Otsuse jõustamine. 6) Andke tulemustele hinang. Kei peate ütlema ei: 1) Andge valikuvõimalus. 2) Asendage «ei» «jah’iga». 3) Jagage infot. 4) Olge mõistev. 5) Selgitage probleemi. Peresisene suhtlemine Pere on ohus kui perekonnaliikmetel on keelatud teatud tundeid, vajadusi või tähelepanekuid väljendada. Peresisest eneseväljendust piiravad reeglid põhjustavad suhtlushäireid: 1) Eitamine. 2) Kustutamine. 3) Asendamine. 4) Ühildamatult edastamine. Tavaliselt moodustatakse lauseid sellistel viisidel: 1) Konstanteering küsimuse kujul. 2) Palve neutraalse tähelepanu kujul. 3) Kustutatud viited - sõnum on ebamäärane ega ütle, kes kelle vastu mida tunneb. Suhtlemise osad: 1) Sõnad. 2) Hääl ja kehakeel. 3) Kuulaja tõlgendus. 4) Tegelik sõnum. 15
VRAG - Violence Risk Appraisal Guide. Quinsey jt. 1998. - meessoost patsientide hindamiseks tugevdatud järelvalvega psühhiaatrilise ravi osakonnas. HCR-20. Historical, Clinical and Risk Management Variables. Webster, C.D. jt. 1997. Karistusasutuse populatsiooni hindamiseks. SARA- Spousal Risk Assesment - hindab peresisese vägivalla riski. SVR-20 - Sexual Violence Risk. Seksuaalsed kõrvalekalded ennustavad hästi seksuaalset vägivalda, mitte aga üldist või peresisest vägivalda. Rusikareeglid: - Vägivalla ennustamine on seda raskem, mida kitsamat ennustusala nõutakse. - Struktureeritud instrumendid on paremad kui statistilised. - Struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu. Praegune juhtiv suund teadusuuringutes - keskendumine retsidiivsusriski alandamise võimaluste otsimisele. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 7. loeng 12.12.08.
hilisemate õiguserikkumistega". Oma ettekandes tõi ta välja statistilise andmeid uurimustest, mis seda ka tõestasid. Tema uurimus viidi läbi Glenthorni alaealiste õiguserikkujate kinnipidamisekeskuses ning lisaks mitmetele muudele tulemustele selgus kõige alarmeerivam statistika siis, kui nad hakkasid uurima laste tausta ohvriks olemise seisukohalt. Nimelt 53% noortest oli kogenud füüsilist väärkohtlemist, 32% hooletussejätmist, 28% emotsionaalset väärkohtlemist, 14% peresisest seksuaalset väärkohtlemist, 29% seksuaalset väärkohtlemist väljaspool perekonda, 14% füüsilist väärkohtlemist väljaspool perekonda (st, et 39% oli kogenud peresisest füüsilist vägivalda). Siinjuures tuleb veel märkida, et enamasti ei piirdunud asi vaid ühe väärkohtlemise vormiga: 27-st seksuaalselt väärkohtlemist kogenud noorest oli näiteks 76% kannatanud ka füüsilise ning 46% emotsionaalse väärkohtlemise all ning 38% oli kogenud hooletuseejätmist.
VRAG - Violence Risk Appraisal Guide. Quinsey jt. 1998. - meessoost patsientide hindamiseks tugevdatud järelvalvega psühhiaatrilise ravi osakonnas. HCR-20. Historical, Clinical and Risk Management Variables. Webster, C.D. jt. 1997. Karistusasutuse populatsiooni hindamiseks. SARA- Spousal Risk Assesment - hindab peresisese vägivalla riski. SVR-20 - Sexual Violence Risk. Seksuaalsed kõrvalekalded ennustavad hästi seksuaalset vägivalda, mitte aga üldist või peresisest vägivalda. Rusikareeglid: - Vägivalla ennustamine on seda raskem, mida kitsamat ennustusala nõutakse. - Struktureeritud instrumendid on paremad kui statistilised. - Struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu. Praegune juhtiv suund teadusuuringutes - keskendumine retsidiivsusriski alandamise võimaluste otsimisele. 14 12
Ja kui me seda temalt küsimegi või avaldab laps ise soovi, siis tihtipeale on ikka nii, et ta jääb oma tahtmisega kaotajaks. Vanemal ei jätku kas aega, raha, viitsimist või veel midagi muud. Lapsepõlv peab olema kaunis. Kuidas teha oma lapse esimesed eluaastad kauniks, on igale vanemale suur väljakutse. Pereasjadega seoses räägitakse tänapäeval väga palju rahast. Raha on tähtis, kuid selle eest ei saa osta peresisest harmooniat. Lapsega rääkida ja tema vajadusi mõista on odavam ja tõhusam. Uue leluga teenib vanem ainult hetkeks lapselt tänuliku pilgu, aga lõpuks saavad ju asjad otsa. Nagu lapsepõlvgi. Vanema jaoks on kõige lihtsam oma võsukese lapsepõlv kauniks muuta asjade kaudu. Paljud on oma pojale ostnud igasuguseid lelusid, mis kiiresti purunevad või ruttu tüdimuse toovad. 32
Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. 28 Tugigrupid perevägivalla ohvritele: naistele, meestele. Probleem, et naiste vastu kasutatakse kodus vägivalda "avastati" maailmas laiemalt varastel 70- tel, koos teiste perevägivalla liikidega k.a. laste ahistamine perekonnas. Algselt oli laiemal avalikkusel raske mõista peresisest vägivalda. Selle vägivallavormi teadvustamist suruti alla, et säiliks idüllilise perekonna illusioon. Väga kiirelt jõuti selleni, et oleks justkui "kork pudelilt eest tõmmatud" - need, kes olid kannatanud perevägivalla all, hakkasid oma lugusid rääkima ja oma olukorrast avalikult teada andma. See viis edasi selleni, et järjest suurem arv inimesi, kes oli kannatanud perevägivalla all, tulid "kapist" välja ja julgesid rääkida, mis nendega kodus oli toimunud.