7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.) -sunnitöö 7.3. Sotsialismi langus.
konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks. Muutunud on ka meie elukombed. Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline perekond võib toota toiduvalmistamise, pesemise, kuivatamise ja lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi
riik ja võim. Iseseisvalt mõtlev ja loominguline lähenemine riigile iseloomustab eestlase arvates teda ennast, juhi- ja isikukultus "neid teisi sealt ida poolt", viimati siis ukrainlasi, kui Delfi kommentaare lugeda. Veel elavam arutelu tekib internetis siis, kui järjekordne riigikogulane majoneesitsekkidega vahele jääb. Kuna Riigikogu kuluhüvitised tulevad meie kõigi taskust, on selline arutelu ja avalikustamine omal moel õigustatudki ja taaskord peremehetunde avalduseks: kas seda raha kuskile mõistlikumasse paika poleks paigutada? Näiteks sinna, kuhu "Jõulutunneliga" raha korjatakse? Või selle küla eelarvesse, kuhu laulvad näitlejad igal aastal raha korjavad? Kui aga eestlasel erakondade ning erakonnaliikmete ahnusest lõplikult kõrini saab, läheb ja valib ta Brüsselisse Indrek Tarandi. Kohe peale seda, kui on teinud internetipanga kaudu väikese annetuse paljulapselisele perele, kes tulekahju tõttu on lageda taeva alla jäänud
riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Hea vaade akendest õue ja krundi valgustus vähendavad varguste võimalust. 7 EHITUSÕIGUSTE TABEL Joonis 1
a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaela 4.03.1953 Suri Jossif Stalin Totalitaarne ainuparteisüsteem
Mõned majandid kujunesid otse fenomeniks, eriti keskusega Viimsil asuv Kirovi nim kalurikolhoos. Probleemid: - senine asustus elas läbi suuri muutusi, maaelanikkond koondati keskustesse ja linnatüüpi paneelmajadesse, tulemuseks hulk mahajäetud talukohti ja tühermaid - keskkonnaprobleemid, ka maakohtade suurtootmine ja kunstväetiste kasutamine tekitas reostuse, veel nt Viiratsi suur ,,seavabrik"jt meeletu haisuga - peremehetunde kadumine, padujoomine Vaatamata toodangu suurtele numbritele hakkas eriti 70-te keskpaigast süvenema esmatarbekaupade ja toiduainete puudus. Esimene oli seotud pigem inimeste vajaduste ja soovide muutusega, millega tootmine ei tulnud kaasa, nt soovitakse teksaseid, aga neid ei toodeta, sama on kodutehnika, tualettpaberi jms-ga. Teisel puhul ei tähenda lugu nälga, vaid pakkumise sortimendi vähenemist, nt kadus poelettidelt täielikult suitsuvorst, Tartus polnud saada viinereid jne jne
aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks. Sama aasta sügisel alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakutseks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Algas talupoegade massiline kolhoosidesse astumine. 1951. aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamitest. Ühistöö kaotas peremehetunde, hoolimatus kujunes kolhoosi igapäevaelu normiks. Käsumajandus ja selle tagajärjed. Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõige olulisem käsumajandusega kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Aastatel 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala kvalifikatsiooniga töölised ning hiljutine maarahvas. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad,
Lähtudes A.Raukas ENLSJJSL'ist on endise NSV Liidu sõjaväe poolt kokku tekitatud kahjud Eesti looduskeskkonnale ligikaudu 56 miljardit krooni. "Looduskeskkonnale tekitatud kahjude peamised põhjused olid majanduse tasakaalustamata arengu tsentraliseeritud ja käsumajanduslik kaugjuhtimine (pms. Moskvast), tervikliku (kompleksse) looduskasutuse ja kohaliku keskkonna tingimuste eiramine, militaarsuse ülevõimendamine, tehnoloogiline mahajäämus, inimese- ja kodukesksuse eitamine ning peremehetunde puudumine." (Rein Ratas, Valge Raamat:113) "Endise N. Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hýlmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9 % kogu vabariigi territooriumist." 8Anto Raukas) Põllumajanduslikule maale tekitatud kahju Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad
meie tänase Paistevälja PÜ osakonna territooriumil. Rasketeks kujunesid kolhoosidele aastad 1951,1952,1953, kui lahkus hulk töövõimelisi inimesi. Paljud neist läksid tööjõu värbamise korras turbarabadesse ja põlevkivibasseini, vahetusid esimehed. 50-ndate aastate algupoole kolhooside tootmistegevust iseloomustas vajaliku tehnika puudumine, röövmajandamine traktorijaamade poolt, sundkohustused ja asjatundmatu sekkumine ülaltpoolt, küsitavad juhtimisoskused ja peremehetunde kadumine. Olukord paranes peale NLKP XX kongressi, mil tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, tugevdati kolhoose kaadriga ja abistati materiaalselt. Kolhoosid ,,Õiguse Võit" ja ,,Külvaja" suutsid oma esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970. aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid
x Mittevajalikud liigutused ja liikumised ebaratsionaalsed liigutused millegi ulatamiseks või käsitsemiseks ning need viitavad probleemidele töökorralduses ja/või töökeskkonnas. Kõikehõlmav tulemuslik hooldus e Total Productive Maintenance. TPMile on iseloomulik: x uuenduslik lähenemine seadmete hooldele, mis väldib seisakuid ja edendab operaatori iseseisvat igapäevast hooldust, millega kaasneb tööjõu ning seadmete täielikum kasutamine x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist x meetmestki masinate efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks, säilitamiseks ning parendamiseks, mis sisaldavad päeva (nädala, kuu) standardset ennetavat tehnoloogiat ning selle tulemuste analüüsi ja parenduskava. TPMi otsesteks eesmärkideks on: x seadmetest tingitud planeerimata seisakute vähendamine
x Mittevajalikud liigutused ja liikumised ebaratsionaalsed liigutused millegi ulatamiseks või käsitsemiseks ning need viitavad probleemidele töökorralduses ja/või töökeskkonnas. Kõikehõlmav tulemuslik hooldus e Total Productive Maintenance. TPMile on iseloomulik: x uuenduslik lähenemine seadmete hooldele, mis väldib seisakuid ja edendab operaatori iseseisvat igapäevast hooldust, millega kaasneb tööjõu ning seadmete täielikum kasutamine x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist x meetmestki masinate efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks, säilitamiseks ning parendamiseks, mis sisaldavad päeva (nädala, kuu) standardset ennetavat tehnoloogiat ning selle tulemuste analüüsi ja parenduskava. TPMi otsesteks eesmärkideks on: x seadmetest tingitud planeerimata seisakute vähendamine
arenes Eestis peamiselt sõja isiklik vaesus teavet. Need tehased viis peremehetunde (Tallinnas “Dvigatel”, ning hoo neisse järgsetel tööstusharudesse, aastatel kiiresti ka mille
Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi "Meesteta küla", Raimond Kaugveri "Nelikümmend küünalt", sh stalinismi repressioonidest Paul Kuusbergi "Andres Lapeteuse juhtum", Enn Vetemaa "Pillimees"), vihjati kaasaja puudustele (Villem Gross "Müüa pooleliolev individuaalelumaja", Heino Kiik "Tondiöömaja" ,1970, kirjeldab kolhoosielu 1940-50. aastatel koomilisest aspektist, kritiseerib peremehetunde kadumist). Kirjutati ajaloost Jaan Kross, Mats Traat. Tegelikult kritiseeriti kaasaega. Traadi "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) räägib samuti kolhoosielust. Tegelastel tuli segastel aegadel teha tähtsaid valikuid. Otsitakse vastust küsimusele, mil määral on inimene poliitiliste jõudude mängukann ning mil määral suudab ta ise oma saatust juhtida. Rõhutatakse isiklikku vastutust oma tegude eest ning taunitakse enese taandamist suure masinavärgi mutrikeseks
annaabi.ee 
