Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi. Pepsinogeenis ained mitteaktiivsed , mis on oluline, sest nad ei hakkaks limaskesta ise seedima. Aktiivseks muutuvad pepsinogeenid happelises keskkonnas juba maovalendikus aktiivsed vormid pepsiinid. Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust. Pepsiinid toimivad maos valkudele. Pepsiinid 1-5 on kõige aktiivsemad, pH vahemikus 1,5-2,2. Pepsiinid 6-7 on kõige aktiivsemad pH 3-3,2 juures. Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele lipiididele maolipaas ei toimi
Soolhappe biofunktsioonid on: * toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) * osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist * bakterite hävitamine * sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator, pankreasenõre sekretsiooni stimulaator) Soolhapet sünteesitakse mao parietaal- ehk katterakkudes. Pepsiinid tekivad maonäärmete pearakkudes inaktiivsetest proensüümidest pepsinogeenidest (oluline HCl roll). Teatakse 7 erinevat pepsiini isoensüümi. Pepsiinid on happekindlad ensüümid. Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga
Mõlemad vajalikud, aga välist ei saa ilma sisemiseta kätte. (Kui mao limaskest on kahjustunud, siis tekib ka kehvveresus – sel juhul oeab vitamin B12 süstima. Kehvveresus tekib ka paelussi korral) HCl ehk vesinikkloriidi ehk soolhappe funktsioon: Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. HCl tekitab happelise keskkonna – pepsinogeenidest saavad pepsiinid. Valgud punduvad (paisuvad) ja muutuvad paremini kättesaadavaks ensüümide toimele. HCl-l on bakteritsiitne toime (baktereid hävitav toime). Makku sattunud baktereid hakatakse mahappega hävitama või vähem mürgiseks muutma, nende mürgisust nõrgestama. HCl-l oma ülesanne ka sooles – läheb mööda peensoolt edasi, tekitab seal happelise keskkonna ja happelises keskkonnas vabaneb peensoole limaskesta rakkudes hormoon sekretiin,
atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad pankreasest inaktiivsed proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen,
5. Ülemineku osa peensoolele pylorus ringjas sulgurlihas Maonõre koostis ja omadused: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2 Vesinikkloriid ehk soolhape ehk maohape seda produtseerivad põhimiku parietaalrakud. Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. Nad produtseerivad veel ka sisemist vereloome faktorit ehk castle'i faktorit. See on vajalik punaste vereliblede tekkeks. Erütrotsüütide
- Maolohukesed foveolae gastricae MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb) - curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae
imendumisvõimelisteks aminohapeteks; 2) kaotada valkude antigeenne struktuur; 3) kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine ja lämmastku tasakaalustatud bilanss. Suuõõs: Valkude seedimist ja seega ka muundumist siin ei toimu. Magu: maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhappe toime tulemusena toiduvalgud denatureeruvad (peptiidsidemed muutuvad seedeensüümidele kättesaadavateks). Pepsiinide toimel hüdrolüüsub maos vaid umbes 1/10-1/20 valkudest. Pepsiinid hüdrolüüsivad polüpeptiidahela seesmisi peptiidsidemeid, tootes suuri peptiidifragmente. Peensool: on valkude seedimise põhikoht, kus valgud (polü- ja oligopeptiidid) lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summaarse hüdrolüüsiva toime tulemuseks on pühiliselt vabad aminohapped, aga ka teatud kogus di- ja tripeptiide. Verre imenduvad reeglina ainult vabad aminohapped. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja sealt edasi
Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi ( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes.
• Vesinikkarbonaat viiakse rakust interstitsiaalvedelikku (vahetatakse Cl- vastu) • H+,K+-ATPaas kasutab ATP hüdrolüüsil saadud energiat, et viia H+ välja, tuua K+ sisse • Samaaegselt viiakse maovalendikku ka Cl- (K+, Clsümport) • Koos Cl--ga väljavisatud K+ siseneb rakku H+,K+- ATPaasi abil 48 Maonõre: muud komponendid • Proteolüütilised ensüümid e pepsiinid – Sekreteeritakse pearakkude poolt pepsinogeenidena (mitteaktiivne pepsiini eellane) – Happelises keskkonnas muudetakse pepsiiniks – Pepsiinil suurim proteolüütiline aktiivsus keskkonnas, mille pH alla 3.0 • Seesmine faktor (intrinsic factor) – Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas
nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes
2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Ehitus: magu on paunakujuline õõeselund, mille seinas eristatakse kolme kesta: 1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Siis jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: - 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) - pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) - vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) - maomahl on happelise reaktsiooniga - üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2- 6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu
seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui see langeb alla 5, muutub a-amülaas inaktiivseks. Ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, mille seinas eristatakse kolme kesta: 1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Edasi jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) maomahl on happelise reaktsiooniga üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise
annaabi.ee 
