August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter
Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga tema vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul
.................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................16 2 SISSEJUHATUS August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute
Linavabriku järgi sai ka Abja vald endale vapi – sinised linaõied rohelisel taustal (Abja vald). Abja külanõukogu Abja külanõukogu oli haldusüksus Eesti NSV-s (Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) ja Eesti Vabariigis (1945. aastast Viljandimaal, 1950. aastast Abja rajoonis, 1962. aastast Viljandi rajoonis, 1990. aastast Viljandi maakonnas). Abja külanõukogu moodustati 1945 aastal Abja valla koosseisus. Aastal 1956 liideti Abja külanõukoguga Paluja külanõukogu ja Penuja külanõukogu (Kaart 7) (Abja vald). 5 1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak u, Atika, Jaanushansu, Kariste, Maru, Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle, Saapa, Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012). Aastal 1967 oli külanõukogu pindala 161 km² ja elanike arv 2199
.........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas
Heliloojate Kappide Majamuuseum Suure-Jaani vald , Tarvastu muuseum Tarvastu vald, Helilooja Mart Saare Majamuuseum Suure- Jaani vald, Karksi külamuuseum Karksi vald, Mõisaküla muuseum Mõisaküla, Abja valla muuseum Abja vald, Meleski klaasimuuseum Kolga-Jaani vald, Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum Karksi vald. 6.Viljandi maakonna huvitavamad majutus- ja toitlustusettevõtted: Hotell Centrum, Paluoja puhkemaja, Suur Vend, Endla Hotell, Penuja külamaja, Grand Hotel Viljandi, Aasa Külalistemaja, Udumäe turismitalu, Käbi puhkemaja, Kalda Puhekmaja 7. Aktiivse puhkuse võimalused: Heimtali Hobusekasvadus saab ratsutada hobustega Soomaal saab kanuuga sõida kui on üleujutused , Paintpall Leie paintpallikeskuses saab mängida paintpalli, Kalapurjeka sõidud Võrtsjärvel saab sõida Võrtsjärvel purjepaadiga, 8. Muud huvitavat: Oksa vaadetorn, Loodi ehk Paistu Põrguorg, Vastemõisa Baar,
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja,
· Romaanid ,,Kõrboja Peremees", Tõde ja Õigus", ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja · Lõi eestluse müüdi · Näitab eestlast tema sisemistes vastuoludes · Analüüsib eestlase ürgolemust · Paneb lugejad mõtlema eetilistele ja moraalsetele probleemidele August Kitzberg (1855-1927) · Elas Penuja külas, Niitsaadul · Töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna Looming. · Algul kirjutas külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge · Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid tragöödia ,,Libahunt", draama ,,Kauka jumal" · Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhizanride väljaarendaja. · Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid
Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale
Tuulte pöörises ● Kitzbergi esimene väljapaistev draama ● Keskendub külaühiskonna temaatikale, kus omandiõigus põhjust vastuolusid ● Põhiintriigis Soosaare renditalu perepoeg Jaan, kes on snnitud isamajast lahkuma ning teenib näidendi alguses samas sulasena. ● Soosaare peretütre Leena armastuse pärast võitleb ta naabertalu peremehe Kaarliga. Elas lapsena Penuja külas Niitsaadul ● Penuja kirjutas kuulsaks teosega “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ● Vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse. ● Vastuolu tõttu mõisniku Peeter Widriksiga koliti Karksi valda PöögleMaiele. Looming ● Valitud näidendid 1943 ● Külajutud 1971, 2002 ● Libahunt 1969, 1911 ● PiibeleheNeitsi 1969 ● Libahunt
süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,, Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu
annaabi.ee 
