alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos
Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga
Lõputöö 3-pentanool etüülformiaadist Koostaja: Lauri Mölder 112938YASB Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks 3-pentanooli sünteesi etüülformiaadist. 3-pentanool on alkohol, mida saadakse etüülformiaadi reaktsioonist Grinardi reaktiiviga. 3-pentanool on vees ja orgaanilistes solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset
Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks. Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. Pentanool on ühealuseline primaarne alkohol. Pentanoolil on kaheksa isomeeri, millest tähtsaim on 3-metüül-1-butanool ehk isoamüülalkohol. Pentanooli isomeerid 2-metüül-1- butanool ja 3-metüül-1-butanool sisalduvad puskariõlis. Amüülalkohol on puskariõli tähtsaim koostisosa ning see on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem. 3 Saamismeetodid Alkohole on võimalik saada mitmel erineval viisil. Iga alkoholi saamiseks on olemas talle kõige sobilikumad viisid, mida enamasti kasutatakse. Alkoholide saamismeetodid: 1
analüüsitavat lahust, sellele lisatakse tilk dimetüülglüoksiimi lahust. Seejärel hoitakse filterpaberit avatud NH3· H2O pudeli kohal. Roosakaspunase laigu tekkimine tõestab Ni2+-ioonide olemasolu. Tõestasin tilkreaktsiooniga. Tekkis roosakaspunane laik, kuid seistes muutus laik rohekaks, reaktsiooni segas Fe3+-ioonid. Co2+- ioonide tõestamine 4...5 tilgale lahusele lisatakse ligikaudu 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5...6 tilka pentanooli ning loksutatakse tugevasti. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(2) -ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, lahuse peale kogunevale alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+ -ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe3+ -ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda PO43 -ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse
ühendite värvused. 6M NH3⋅H2O lahuse lisamist lmuutus lahus siniseks, pärast dimetüülglüoksiimi lahuse lisamist tekkis lillakaspunane sade. Kirjutada toimuva reaktsiooni võrrand. Ni2+ + 2NH3⋅H2O → Ni(OH)2 + 2NH4+ Ni2+ + [N2(OH)2C2(CH3)2]2– →Ni[N2(OH)2C2(CH3)2] nikkel(II)dimetüülglüoksimaadi sade Co2+-ioonide tõestamine 4-5 tilgale lahusele lisatakse ligikaudu 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5-6 tilka pentanooli. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+-ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe 3+- ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda kas F –- või PO43–-ioonidega kompleksi.
nikkeldimetüülglüoksimaadi sade. Seda reaktsiooni võib läbi viia ka tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse tilk analüüsitavat lahust, sellele lisatakse tilk dimetüülglüoksiimi lahust. Seejärel hoitakse filterpaberit avatud NH3* H2O pudeli kohal. Roosakaspunase laigu tekkimine tõestab Ni2+-ioonide olemasolu. Co2+- ioonide tõestamine 4...5 tilgale lahusele lisatakse ligikaudu 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5...6 tilka pentanooli ning loksutatakse tugevasti. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(2) -ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, lahuse peale kogunevale alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+ -ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe3+ -ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda PO43 -ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse
dimetüülglüoksiimi lahust. Lahusesse tekkis roosakaspunane sade. Järelikult oli lahuses ka Ni 2+- ioone. Viidi läbi ka tilkanalüüs. Selleks kanti filterpaberlie tilk analüüsitavat lahust, sellele lisati tilk dimetüülglüoksiimi lahust ning hoiti avatud konts. NH 3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahuses Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Lahuse pealmine kiht oli punase värvusega, järelikult sisaldas lahus Fe3+-ioonide jälgi. Fe3+- ioonide kõrvaldamiseks seoti need PO 43--ioonidega kompleksi. Selleks lisati lahusele H3PO4 lahust ning loksutati kuni punane värvus kadus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks. Katse 3. Tilkanalüüs Katse 3.1
nikkeldimetüülglükosimaat). Järelikult oli lahuses ka Ni2+-ioone. Viisin reaktsiooni läbi ka tilkanalüüsina. Selleks kandsin filterpaberlie tilga analüüsitavat lahust. Lisasin sellele tilga dimetüülglüoksiimi lahust ning hoidsin avatud konts. NH3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahues ka Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisasin 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Lahuse pealmine kiht oli punase värvusega, järelikult sisaldas lahus Fe3+-ioonide jälgi. Fe3+- ioonide kõrvaldamiseks sidusin PO43--ioonidega kompleksi. Selleks lisasin lahusele H3PO4 lahust ning loksutasin kuni penanooli kihist kadus punane värvus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks, järelikult ei esinenud lahuses Co2+-ioone. Katse 3
Lahus värvub rohelisest kollaseks. Ni2+-ioonide tõestamine Kannan filterpaberile tilga lahust ja lisan sellele tilga dimetüülglüoksiimi (Tšugajevi reaktiiv). Hoian filterpaberit avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna Ni2+-ioonide tõestamiseks peaks tekkima filterpaberile roosakas laik, kuid seda ei tekkinud. Seega ei sisalda lahus nikli ioone. Co2+-ioonide tõestamine Võtan 4-5 tilka lahust ja lisan umbse 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5-6 tilka pentanooli ning lokstutan tugevasti. Lahuse mõlemad kihid värvuvad roosakaslillaks. Selle värvuse peaks andma tetratiotsanatokobaltaat(2-)-ioon. Co2+ + 4SCN- → [Co(SCN)4]2- Kuna aga kihid ei eristu värvi poolest, tähendab see seda, et lahus sisaldab Fe 3+- ioonide jälgi, mis segab tõestust. Sellepärast lisan tahket Na 2HPO4 ja loksutan. Pentanooli kiht värvub siniseks ja ülejäänud lahus aga roheliseks. Seega on Co 2+- ioonide olemasolu lahuses tõestatud.
Tekivad lühikeseahelalised karboksüülhapped, aldehüüdid ja ketoonid. 9. Rasva mitte kuumutada üle 170 oC kraadi, sest muidu hakkavad rasvad lagunema. 10. Rasva molekulide lagunemisest annab aimu suits. 11. Kiirel dieedil vabanevad rasvadest mürgid (Cl ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). 12. Kui tahate ise pirni lõhna sünteesida, otsige konspektist, milliseid algaineid on vaja ja otsige internetist, kust neid saab ja mis hinnaga. Pirni lõhna sünteesimiseks on vaja etaanhapet ja pentanooli. http://www.amazon.com/950ml-Bottle-Glacial-Acetic-Safety/dp/B003EE8OY8 http://www.molport.com/buy-chemicals/moleculelink/pentan-2-ol/1793108? version=2&utm_expid=3905572- 3.VHfUO5LWQ3WjQuEjpnHu4w.2&utm_referrer=https%3A%2F%2Fwww.google.ee %2F
Spermatseet vaha, mis saadakse kaseloti koljust Muskus saadakse muskushirve lõhnanäärmest Looduslikud vahad on väga kallid sellepärast kasut sünteetilisi vahasid 8. LAHUSTID Põhiliselt kasut vett, aga segus etanooli ja klütseriiniga Etanool on üks paremaid lahusteid kosmeetikas, sest lahustab hästi orgaanilisi aineid, on puhastava toimega ja nahalt aurustudes jahutab nahka Küünelakkide eemaldajas kasut putanooli ja pentanooli (atsetoon küünelakkide lahusti) 9. VÄRVAINED Inimesele kõige võõramad Küünelakid, laovärvid, juuksevärvid, huulepulgad Värvaineteks kasut metallide oksiide (Fe must, pruun, punane, kollane ; Cr roheline ; Ti valge) KREEMID Tähtsaimad kosmeetikatooted Liigitatakse rasvasisalduse ja hüdrofoobsuse järgi Rasvakreemid ei sisalda üldse vett Emulgeerivad ei sisalda ka vett, aga sisaldavad hästi palju pindaktiivsed aineid, sp imbuvad paremini
Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine Mõnele tilgale etanaadi lahusele (või mõnele etanaadi kristallile) lisada 3-4 tilka konts. H 2SO4 ja etanooli. Soojendada segu 1-2 min. vesivannil. Seejärel valada katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Ettevaatlikult nuusutada - tekib iseloomulik meeldiva lõhnaga ester etüületanaat.: CH3COO- + H+ CH3COOH CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Kui etanooli asemel kasutada pentanooli (C5H11OH), siis tekib pirnilõhnaline ester pentüületanaat CH3COOC5H11. Katse 4 Tundmatu tahke soola identifitseerimine Analüüsiks on üks järgnevatest tahketest sooladest: KCl, Na2CO3, K3[Fe(CN)6], K2CrO4, KSCN, K4[Fe(CN)6], KBr, K2Cr2O7, NaNO3 ja Na2SO4. Lahustada veidi soola destilleeritud vees ja analüüsida saadud lahust: a) määrata oksüdeeriva või redutseeriva aniooni olemasolu lahuses;
olla ka CoS sademe tekkele, sest koobaltsulfiid on samuti musta värvi. Fe(NO3)3 + (NH4)2S FeS + 2NH4NO3 Ni(NO3)2 + (NH4)2S NiS + 2NH4NO3 Proovisin kindlaks teha, kas Co2+- ioonid leiduvad lahuses. Selleks võtsin katseks 4 tilka alglahust ja proovisin selle iooni tõestusreaktsiooni. Co2+- ioonide esinemise kindlakstegemine Co2+- ioonide tõestusreaktsioon Võtsin 4 tilka alglahust, lisasin 4 tilka küllastatud NH4SCN e. ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 6 tilka pentanooli, loksutasin. Sain tumepunaka lahuse. Katse tulemus ei tõestanud Co2+- ioonide olemasolu lahuses, sest lahuse pinnale oleks pidanud tekkima ka rohekassinine kiht, mis minu lahuses puudus. Järelikult lahus ei sisaldanud Co2+- ioone. Jätkasin analüüsi tsentrifugaadiga. . Keetsin tsentrifugaati H2S eraldamiseks. Seejärel lisasin konts. NaOH leeliselise reaktsioonini e. küllaldase hulgani ning lisaks veel võrdne maht lahusega
katalüsaatorite abil. Keemiatööstuses kasutatakse metanooli suurtes kogustes, ta on üks lahustite koostisosi. · Etanool(õlu, viski) C2H5OH etüülalkohol, tavakeeles lihtsalt alkohol või piiritus. Eteen on naftatöötlemise saadus ja selle hind sõltub otseselt nafta hinnast. · Puskarõlid on destilatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb peamiselt isobutüülialkoholist ning kahest pentanooli isomeerist. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Eetrid üldv R-O-R Võrdle alkoholiga R-O-H Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisaldavad aatomite rühmad. CH3 O CH3 dimetüüleeter või ka erinevad aatomite sisaldavad rühmad CH3CH2 O CH3 etüülmetüüleeter. Eetrid on kergesti lenduvad vedelikud, plahvatusohtlikud. Kõige tuntum eeter on dietüüleeter
Reaktsioon on soovitav läbi viia filterpaberil. 4Fe+3 + 3 [Fe(CN)6]-4 Fe4[Fe(CN)6]3 2. Ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN toimel happelises lahuses moodustub veripunane kompleksühend. Fe+3 + 6SCN- [Fe(SCN)6]-3 Kroom(III)ioonide Cr+3 tõestamine. 1. Ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN toimel happelises lahuses tekib punakasvioletne värvus [Cr(SCN)6]-3 ioonide tõttu.Tegelikult on tekkiv kompleksioon erepunane, mis on nähtav,kui lahusele lisada pentanooli C5H11OH ja loksutada (ekstraktsioon).Cr+3 olemasolul värvub pentanooli kiht punaseks. Määramist segavad Fe+3-ioonid, mis tuleb eelnevalt maskeerida, näiteks redutseerida Na2SO3 abil. Cr+3 + 6SCN- [Cr(SCN)6]-3 2. Cr+3-ioonide oksüdeerimisel tugevalt aluselises keskkonnas vesinikperoksiidi H2O2 toimel moodustuvad kollased kromaatioonid CrO4-2.Lisa ~10 tilgale uuritavale
tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli (sobib ka benseen) kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt. Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I 2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti. Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks.
annaabi.ee 
