Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikkuse aste. Kohustuslik on teise sambaga liitumine vaid esmastele tööturule sisenejatele. Eesti edu teiste Ida-Euroopa riikide ees seisneb selles, et riik suutis käivitada reformi
Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteeriumidele. Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste
arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le (3). Pensioniea tõstmisega kaasneks ka teisigi probleeme. Halvimal juhul võib elanikkond selle vastu ka protestima hakata. Selliste rahutuste mahasurumine läheks riigile väga suure summa maksma. Selline juhtum toimus eelmise aasta septembris Prantsusmaal, kui Prantsusmaa president Sarkozy oli otsustanud kindlalt pensionireformi läbi suruda (4). Veel aitaks tootlikkust tõsta ka iibe tõus. See vähendaks töötajate puudujääki ning väldiks ka hilisemate tööjõu vananemisprobleemide teket. Nii tootlikkust kui ka iivet saab tõsta sarnaste teguritega. Näiteks tuleks luua töökohtade lähedusse meditsiinipunkt ning lasteaiad või koolid, mis julgustaksid lapsevanemaid oma lapsi omapäid jätma. Nad oleksid kindlad oma laste asukohas ning teaksid, et vajadusel on olemas ka kiire arstiabi.
Puudujäägi seotus inflatsiooniga. Võimalused - Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette eelarvedefitsiidi pikemaajalisi kulutusi. vähendamiseks - Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. - Pensionireformi läbiviimine, mis peaks vähendama riigi vahendavat rolli pensionite maksmisel. - Jätkuv erastamine. - Maksude kogumise tõhustamine.
26. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks 27. Sihtotstarbelised maksud Need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Nt mootorkütuse aktsiis suunatakse taristusse 28. Mida teha kui majandus on depressioonis/ülekuumenenud? Tuleb piirata tarbimist, nt võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi/raha pakkumist; soodustada hoiustamist 29. Pensionireformi sisu 30. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusala Hüvitise saaja kaasatakse rahaliste ressurside kogumisse; hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid; Tervisekindlustus- kõik maksavad kindla % palgast, kuid teenuseid pakutakse võrdselt; 31. IAI- inimarengu indeks ehk elukvaliteedi näitaja 32. Heaoluühiskond ja sotsiaalpoliitika mudelid Heaoluriigis kulutatakse suur osa tuludest sots poliitikale
eeldus välistab igat liiki diskrimineerimise; kui rakendamine peaks olema piisavalt lihtne ja maksumaksjale pandud rahaline kohustus. Pensionikindlustus Eestis see eeldus ei toimi, põhinevad lahendused (kui suhteliselt odav Sotsiaalmaksu makstakse sotsiaalmaksu need on olemas) tavaliselt regulatsioonil. Paindlikkus: maksusüsteem peaks seaduse alusel. Vastavalt pensionireformi konseptuaalsetele Turutõrkeid tekib nelja liiki: üldkasutatavad majanduslike tingimuste muutumisele kiiresti Riiklikku pensionikindlustuse eelarvesse alustele rakendatakse Eestis kolmesambalist hüved, puudulikud turud, välismõjud ja reageerima (mõnedel juhtudel automaatselt) laekuv sotsiaalmaksuosa määr on 20% (II pensionisüsteemi, milleks on: mastaabiefektid
saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. 5 Selle heaolureiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelevalve roll. Näiteks pole mõeldav, et Prantsusmaa või Itaalia valitsus saaks ellu viia pensionireformi, ilma et sellele oleks eelnevalt saadud tööturu osapoolte toetus. Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul, seetõttu pole riiklik lastepäevahoid kuigi arenenud. Samuti on vanurid enamjaolt oma suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. 16. Kirjeldage Sir Beveridge loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi.
Puudujäägi seotus inflatsiooniga. Võimalused - Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette eelarvedefitsiidi pikemaajalisi kulutusi. vähendamiseks - Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. - Pensionireformi läbiviimine, mis peaks vähendama riigi vahendavat rolli pensionite maksmisel. - Jätkuv erastamine. - Maksude kogumise tõhustamine. Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused?
erakorraliselt tõstetud. Kuni 2008 indekseerimine: 0,5 x tarbijahinnaindeks + 0,5 x sots.maksu laekumise kasv. Alates 2008: 0,2 x tarbijahinnaindeks + 0,8 x sots.maksu laekumise kasv. Kindlustusosak: aastahinne x kogutud aastakoefitsentide summa. Aastakoefitsent – isiku poolt makstud isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse summa aastas / isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus. Eesti pensionireformi probleemid: Vähene läbipaistvus: inimestele ei selgitatud, et II sambaga ühinemisel I samba pension väheneb => polnud võimalik teha ratsionaalset otsust. Ka uute skeemide puhul: 3+6, 2+6 jne – kas on inimestele selgitatud mõju I samba pensionile? II samba pensioni mõtlemiskohad: Kuidas kaitsta II samba pensione inflatsiooni eest tulevikus? Kas peaks olema konservatiivne riiklik fond, mille puhul on garanteeritud tootlus? Kui sageli peaksid inimesed saama fondi vahetada
Politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõestab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surma Kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus, esitab ta lisaks eeltoodule valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja. 11. Pensionikindlustus 11.1. Üldtingimused Eesti kehtiv riiklike pensionide süsteem baseerub riikliku pensionikindlustuse seadusele, mis on ka pensionireformi esimene sammas. Lisaks üldisele riiklike pensionide süsteemile tuleb arvestada veel kahe erineva seadusega. Nendeks on : 1) soodustingimustel vanaduspensionide seadus (RT 1992, 21, 292...I 02.07.2012,5) 2) väljateenitud aastate pensionide seadus (RT 1992, 21, 294...I 11.07.2013, 20) Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest on riikliku pensioni saamise õigus järgmistel isikutel: 1) Eesti alalisel elanikul
tulumaksu kinnipidamist. Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. 52 6 PENSIONISÜSTEEM EESTIS Pensionisüsteemi kavandamine Eestis sai kindlama kuju aastal 1997, kui võeti vastu ''Pensionireformi kontseptuaalsed alused'', millega kiideti heaks alustada nn. Rahvusvaheliselt tunnustatud kolme sambalise pensionisüsteemi käivitamist. Eesmärgiks oli endine nõukogude aegne pensionisüsteem asendada uuega, mille kohaselt pensioniea sissetulekud peaksid kujunema kolmest erinevast allikast, mille sisu oleks üldjoontes järgmine: I sammas - riiklik, kohustuslik pensioniskeem; II sammas - kohustuslik ( täna osaliselt kohustuslik) pensioniskeem;
31. august ruumid ka Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. Avati ka Tartu veekeskus (Aura Keskus). Maailma vapustasid New Yorki ja Washingtoni tabanud terrorirünnakud. Eestis 11. avaldati kaastunnet leinalippude, leinaseisaku ning Tallinna Püha Vaimu kirikus september peetud eesti- ja ingliskeelse jumalateenistusega. 12. Riigikogu võttis vastu pensionireformi ehk kohustusliku kogumispensioni seaduse. september Presidendivalimiste lõpuleviimiseks tuli kokku 366-liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletusvoorus sai A. Rüütel 114, T. Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter 21. Kreitzberg 72 häält; teises voorus A. Rüütel 186 ja T. Savi 155 häält. Valituks osutus september A. Rüütel, kes 8. oktoobril andis Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma riigipea ülesandeid.
annaabi.ee 
