Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut
mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Jämedamad söödaosad peetuvad kiidekalehtede vahel, kus neid täiendavalt peenendatakse. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku. Libedikust läheb pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedekanali kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool.
ERINEVAD PLASTIKU TÜÜBID (Numbrit loe pakendi alt). Nr 1 PET; PETE (polüetüleen tereftalaat Polyethylene Terephthalate) on kõige laiemalt kasutusel olev plastik vee ja limonaadi, salatikastmete, mooside jt pakendites/pudelites. Päikese ja kuumaga kokkupuutel hakkab konteiner lagunema. See ei ole nähtav, aga kahjulikud kemikaalid vabanevad pudeli materjalist. Neid pudeleid ei tohi korduvalt kasutada. Materjal on poorne ning bakterid peetuvad seal kergesti. N2 HDPE (Kõrge tihedusega polüetüleen- High Density Polyethylene) on kasutusel tüüpiliselt piima- ja mahlapudelites, jogurti ja margariini pakendites, veepudelites, mida müüakse korduvkasutamiseks tühjalt. See plastik on ohutum korduvkasutamiseks, aga ainult külmade vedelike puhul. Kuumad joogid, pleegitavad ja tugevad puhastusained kahjustavad plastiku koostisaineid ja need satuvad joogi sisse. Seda tüüpi plastikut
4) teatud ravimite tarbimisel (tuberkuloosiravi puhul vaja B-rühma vitamiine juurde vaja) 5) antivitamiinide tarbimisel (NT: kanamunades selline valk nagu avidiin, mis on vitamiin H antivitamiin) Miks muna söömine siiski ei häiri väga H vit. Talitust? a) avidiin toimib vaid toores munavalges, b) selleks et avidiin mõjuks, peab täiskasvanud inimene ära sööma 20-30 munavalget Hüpervitaminoos: Vitamiinide üleküllus 1) ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üleküllus, sest need peetuvad organismis 2) vitamiin D on eriti ohtlik (D5), sest hormoonlaadse toimega ühend Hüpervitaminoosi tekkepõhjused: Vitamiinpreparaatide väärtarbimine, põhiliselt satuvad löögi alla lapsed (nt määratakse lastele vitamiin D-d, õlilahusena paar tilka, aga manustatakse üle tihti peale) (Kaubanduses vitamiinidele väga atraktiivne välimus ja süüakse kommi pähe) a) Vitamiin D üleküllus viib kiirele neerude ja veresoonte kaltsifikatsioonile (lupjumisele) mõne (5) kuu jooksul
Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka mikroskoopiliselt avastatavaid seeni. Jämesoole bakterid produtseerivad mõningaid kasulikke aineid, nagu vitamiine ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on
hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi (karkassi)Makrofaagid: 10-20% sidekoest. Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad).
Loomsed rasvad, kolesterool, suures koguses teravamaitselised ja kiudainete sisalduse poolest vaesed toidud kõik need takistavad soole mikrofloora kaitsvat tegevust ja loovad nii eelduse soolevähi tekkeks (Esko 2008). Ka need inimesed, kes suitsetavad ja pruugivad palju alkoholi on ohustatud rohkem, kui need, kes on tervisliku eluviisiga. (Esko 2008). Seda soodustab ka sagedane kõhukinnisus, mis on tingitud väheliikuvast eluviisist. Neil asjaoludel peetuvad nii väljastpoolt pärinevad kui ka 10 jämesooles endas moodustuda võivad kantserogeenid seal kauem ning võivad muude eelduste olemasolul esile kutsuda kasvajalist protsessi (Loogna jt 1989, Esko 2008). Kui paljude kasvajate puhul on pärilikkuse osa on väike, siis jämesoole kasvajal on täheldatud perekondlikku eelsoodumust ja levikut (Esko 2008)
algkoldest kaugemale keha metastaase. Pahaloomuline kasvaja piirkondadesse, kus tekivad oma destrueeriva kasvuga lõhub uued kolded, siirded e. veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga Retsidiveerumine (kasvaja edasi kuni nad kuskil väikestes taaspuhkemine endisel kohal veresoontes peetuvad st. tegemist pärast kasvaja operatiivset rakkembooliaga. Selliselt eemaldamist. Aluseks on metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. kasvajarakkude säilumine Retsidiveerumine: retsidiveerub sageli algkoldes): retsidiveerub väga Nekroos ja selle tagajärjed: nekroos harva esineb sageli
Naistel avaldub see amenorröana ning meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumisena. (Olulise erandi moodustavad püsiva vaginaalse verejooksuga anorektilised naised, kes saavad hormonaalset asendusteraapiat, kõige sagedamini kontratseptiivseid vahendeid). Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. (e) Kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel Bulimia nervosa Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb trenni või paastub, et kaal ei suureneks. Ka buliimiku kinnisidee on olla sale, kuid ta ei suuda oma söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal jääb puudu enesekontrollist
Lipogenees on mõiste, mis kirjeldab rasvhapete ja triglütseriidide sünteesi glükoosist ja teistest substraatidest. See spetsiifiline biosüntees toimub enamjaolt maksas. II EKSAM 1. Söögitoru stenoos- Söögitoru ahenemine e. stenoos tekib enamasti armide kootumise, võõrkehade või kasvajate tagajärjel. Lokaalse ahenemise tagajärjel tekib eespool ahendit laiend e. divertiikul. Divertiikuli sein koosneb limaskestast, submukoosast ja õhukesest lihaskihist. Divertiikulis peetuvad toidumassid alluvad roiskumisele, põhjustades põletikku. Söögitoru laiendid võivad ka rebeneda, võib areneda roisuline mediastiniit, kopsupõletik, nekroos. Totaalne ahenemine põhjustab surma. Toitmine võimalik maofistuli (gastrostoom) kaudu. 2. Vatsa atsidoos- Häiritud on eesmaos pH regulatsioon. Põhjused on alimentaarsed rohkelt söödas kergesti seeduvaid süsivesikuid, vähe toorkiudu (jõusöödatüübiliste ratsioonide söötmine).
punalibledest bioaktiivne aine bilirubiin, mille kõrged kontsentratsioonid kahjustavad loote kesknärvisüsteemi. 23. Kirjelda III ja IV tüüpi ülitundlikkuse reaktsioone. Tüüp III: immunkomplekside poolt tekitatud ülitundlikkus (ja koe kahjustused). Tüüp IV: rakkude (T & MQ) vahendatud ülitundlikkus (TBC, leepra, Ni -allergia) Tüüp III: antigeen- antikeha- kompleksidest vahendatud koekahjustus. Tekivad suured mittelahustuvad immuunkompleksid, mis peetuvad kudede piirkondades, kus nende tsirkulatsioon on takistatud. Seeläbi aktiveerub komplemendisüsteem ja protsessi lisanduvad Fc- retseptorite kaudu mitut liiki rakud. Koekahjustus võib tekkida autoantigeenidest, bakteriaalsetest antigeenidest ja viirusantigeenidest. SLE- immuunkompleksid ladestuvad naha, neeru, liigeste kapillaaridesse ning põhjustavad põletikulise reaktsiooni. Tüüp IV: esinevad autoimmuunhaiguste kui mikrobiaalsete haiguste puhul,
Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik.
püsib tüsedusekartus ja patsient seab oma kehakaalule väga ranged piirid. (d) Väljendunud endokriinhäired haaravad hüpotalamuse-hüpofüüsi- sugunäärmete süsteemi. Naistel avaldub see amenorröana ning meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumisena. Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. (e) Kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel seiskub testiste areng). Bulimia nervosa Iseloomulikuks on korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Bulimia nervosa diagnostilised juhised: (a) Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu.
- Muutub mõtlemine ja kehataju (väärtaju) – isegi kui on kaalus alla võtnud tunneb ennast paksuna. Tunnevad kehas ennast väga ebamugavalt. - Väljendunud endokriinhäired saavad hüpotaalamuse-hüpofüüsi sugunäärmete süsteemi. Võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. - Kui algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad, sekundaarsed sugutunnused ei arene Buliimia - Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood kus lühikese aja jooksul süüakse ära suur hulk toitu - Kehaideaaliks on anorektiline keha - Peab dieete, esilekutsutud oksendamine, lahtistid, vahelduv nälgimine - Dieet lõppeb alati ülesöömishoogudega – ostab asju mida muidu endale keelab
Nii tagataksegi veresoonte seinte silelihasrakkude kokkutõmme, soonte valendik aheneb ja vererõhk organismis tõuseb. Selles mitmetasandilises protsessis osalevad erinevad regulaatorid, mis osadel inimestel on pärilikult olemas, teistel aga puuduvad. See ongi põhjuseks, miks liigne soola tarbimine ei kutsu vererõhu tõusu esile kõikidel inimestel. Teiseks, vee-ainevahetuses osalejana seob naatrium meis ohtralt vett. Kui hüpertooniasoodumusega inimene kasutab liigselt soola, peetuvad tema organismis nii naatrium kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, sealhulgas ka arteriseintesse, mis kaotavad osaliselt elastsuse ja ei laiene vastavalt füsioloogilistele vajadustele. See omakorda sunnib südant intensiivselt töötama, et pumbata verd läbi ahenenud soonte ning vererõhu tõus ongi paratamatus. Seetõttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste, südamepuudulikkuse ja muude haiguste korral. Ööpäevas suudavad meie neerud toime tulla 20..
annaabi.ee 
