docstxt/15184476317189.txt
docstxt/14491484153959.txt
docstxt/15184478900751.txt
Asub pöörlemistelg moodustajaringjoonest väljaspool, tekib auguga rõngaspind. Kui pöörlemistelg moodustajaringjoont puutub, tekib iseennast puutuv rõngaspind. Juhul kui pöörlemistelg moodustajaringjoont lõikab, kuid ei läbi tsentrit, tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kui üleminek ühelt pinnalt teisele on järsk, ilma ümarduseta, tõmmatakse pindade ülemineku koht jämejoonega. Kui aga üleminek on sujuvalt ümardatud, siis võib seda näidata peenjoonega, mis ei tohi ulatuda kontuurjooneni. Kujutiste projekteerimine - Kujutamisel eeldatakse, et ese asub esimeses ruumiveerandis vaatleja ja ekraani vahel. Niisugust kujutamisviisi nimetatakse projekteerimiseks esimese ruuminurga meetodil, mida kasutatakse peamiselt Euroopa riikides. Eset iseloomustavate kujutiste hulk peaks olema minimaalne, kuid samal ajal piisav eseme kuju ja kõikide mõõtmete näitamiseks. Kujutised - Joonisel kasutatavad
docstxt/15184473278216.txt
Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). Sotsiaalmaksu määr on 33%. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Pensionikindlustusmäär on 2 %. osta palgatabel. Arvuta kõik vajalikud näitajad. Kujunda tabel järgmiselt: pealkiri rasvane kiri, font TimesNew nda tabel kaasarvatud tabeli pealkiri. Välimine joon paksujoonega, sisemised - peenjoonega. osta ühele töötajale palglipik näidise järgi. AS VALGE LAEV NIMI BRUTOPALK SOTSIAALMAKS Heli Tohver 800 € 264.00 € Tiina Järv 754 € 248.82 € Einar Puss 635 € 209.55 € Väino Külaots 578 € 190.74 €
Peakujutisel tuleb detail seada asendisse, mis vastaks tema valmistamistehnoloogiale. 3 Kujutiste planeerimisel tuleb arvestada, et ruumi jätkuks ka mõõtmetele. 4. Määratakse teised vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked. 5. Sõltuvalt kujutiste suurusest ja keerukusest valida formaat, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk. Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised ja tolerantsid. 14. Tõmmata kontuurjooned üle
puurima hiljem. Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha valuvormis. Seda on võimalik teha, kui kasutada keerulisema kujuga kärni, aga siis peab veel olema väga ettevaatlik kärni asetamisel vormisse. Palju lihtsam on seda ava hiljem puurida, eriti arvestades, et ta on lihtsasti ligipääsetavas kohas, ja selleks on niigi ettenähtud lõiketöötlus. Seega märgistame selle ava joonisel ka kahe risti oleva peenjoonega ehk seda ava valamisega ei tehta. Viimaseks, teeme kalded detaili välja võtmiseks vormist. Liivvormi põhimõtteline konstruktsioon Kuna meil on juba valandi joonis, võime joonestada liivvormi konstruktsiooni. Selleks lisame valandi joonisele veel räbupüüdel, püstkanal valulehtriga ja tõusukanal. Tootmisprotsessi analüüs Valandiga ei saa saavutada väikest pinnakaredust, sellepärast ongi jäetud töötlusvaru lõiketöötlemiseks.
Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid. Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata. Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda. Väljatoodud element Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile ISO 128-34:201 (E)]. Element joonestatakse joonise vabale pinnale võimalikult põhikujutise lähedale suurendavas mõõtkavas. Väljatoodud element võib sisaldada üksikasju,
b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis - võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes.
vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB! Uksed on joonisel tähistatud skemaatiliseelt, lengide kujutisi kasutamata. Töö XII Maja plaan 1 Ehirusjoonistel joonestatakse kõik vaatel olevad konstruktsionid peenjoonega, kuna lõikesse jäävad – laia joonega laiusega 0.5 mm. Plaani saamiseks tehakse lõige 1.2 m kõrgusel põrandast, nii et ka aknaavad on nähtaval. Enne joonestamisele asumist kontrollida (DIM / STA või DIMSTYLE) põhimuutujaid ja vajaduse korral muuta neid vastavalt vajadusele, sest ehitusjoonistel peavad nad olema veidi teistmoodi kui masinaehitusjoonistele kantud mõõtmete puhul: DIMASZ = 0 – mõõtjoonte otstesse kantakse kaldkriipsud;
Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, näidatakse lisavaate tähise juures ka pööramise märk. Olenemata vaate suunast, tuleb täht-tähised kirjutada paralleelselt joonise alumise äärega. Sele 33. a – pööratud lisavaade; b – pööramismärgi kuju ja mõõtmed 29 Osalised vaated Näitavad objekti kitsapiirilisi osi. Osaline vaade ümbritsetakse pideva peenjoonega või murretega peenjoonega (vt sele 30 vaade B) Kohtvaated Kui objekti vaadeldav osa on mõni selgelt eristatav geomeetriline vorm, võib selle esitada koht- vaatena. Kohtvaade seotakse põhilise kujutisega kriips-punktpeenjoone abil ja joonestatakse välja pideva jämejoonega kolmanda ruuminurga-järgse projektsioonimeetodi süsteemis (sele 30, sele 34a ja sele 34b). Sele 34. Kohtvaated 10. Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:001
d f g Käsu EXTEND kasutamise võimalused Joonte tähendused: pidev jämejoon: – algne objekt jäme kriipsjoon – joone pikendus; peen kriipsjoon – piirjoon. Ruuduke – objektivalik: a) kaare pikendamine ei õnnestu, sest pikendatav kaare osa ei lõikuks piirjoonega (kaare edasise kulgemise suund näidatud peenjoonega) b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni; f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud alalt, punktis g; h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f). Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja
Ikoonijada õigesse kohta nihutamiseks viia kursori rist ikoonijadal otsa kahe joone-kõrgendiku vahekohale, ja sinna ilmub kohe hiirenool. Vajutada hiire vasakule „kõrvale”, sellega haaratakse ikoonijada ja nüüd saab teda viia joonestusväljal suvalisse kohta, soovitatavalt kas vasaku või parempoolse serva või siis ülaserva ÜLESANNE I Pinnatükk 166 juurde. Hiirega koos liigub peenjoonega kujutatud ikoonijada lihtsustatud vahekujutis ja kui see jõuab püstservade juurde, muutub ka esialgne rõhtsuunaline ikoonijada püstsuunaliseks, kuid ikoonidele kantud kujutiste esialgsed suunad säiluvad. Muide, kui joonisel on vähe ikoonijadasid või pole neid seal üldsgi, võivad esimesed ikoonijadad asetuda kohe joonise püstservade kõrvale (vanadel AutoCADidel seda ei juhtunud)
annaabi.ee 
