taandamiskeskmes rakendatud n jõust ja n jõupaarist. Liites jõud omavahel ja jõupaaride momendid omavahel, saame tulemuseks ühe jõu ja ühe momendi. Jõudu Fo=F1 nimetatakse jõusüsteemi peavektoriks ja momenti Mo=Mo(F1) jõusüsteemi peamomendiks. Seda tulemust tuntakse staatika põhiteoreemina: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x). Resultant üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel. Igal jõusüsteemil resultanti pole. Peavektor taandamiskeskmesse ülekantud jõudude geomeetriline summa. Varignoni teoreem Jõusüsteemi peamomendi arvutamiseks. Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi
Erinevates kodutöö variantides on teljeks kas x-, y- või z-teljega paralleelne telg, (või ka vastav telg ise). 23 Märkus: kui kinnistelg ei läbi masskeset, siis tuleb seda juhtumit vaadelda kui üldist tasapinnalist liikumist. Siis on tegemist juhtumiga kolm ja kehale tuleb rakendada ka inertsjõudude peavektori (vaata järgmist juhtumit). 3) kui keha teostab üldist tasapinnalist liikumist, või pöörleb ümber kinnistelje mis ei läbi masskeset, siis rakendame nii inertsjõudude peavektori kui ka peamomendi. 3a) kui taandame keha osakeste inertsjõudude süsteemi masskeskmesse C: inertsjõudude peavektor, mis rakendatakse keha masskeskmesse C, on
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
geomeetrilise summaga ehk liikumishulkade peavektoriga. Süsteemi liikumishulk on võrdne tema masskeskme liikumishulgaga kui sinna koondada kogu süsteemi mass. 23. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõu elementaarimpulsiks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis võrdub jõu ja elementaarajavahemiku korrutisega. dJ=Fdt Jõu impulsiks lõplikus ajavahemikus nimetatakse elementaarimpulsside integraalsummat Jõusüsteemi peavektori impulss võrdub üksikute jõudude impulsside geomeetrilise summaga. 24. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk välisjõudude peavektoriga. dK/dt=sum(Fe) lüh K'=Fe 25. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus võrdub kõigi süsteemile mõjuvate
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant.
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant.
lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamisega osadeks käsitletakse (ka nn. sidemetest sisejõudusid välisjõududena ning nad määratakse vabastamise printsiip) tasakaalutingimustest Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z
9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ekstsentrilise pikke korral? ANALÜÜS 8.10. Mis on ristlõike tuum? 7.1. Mis on detaili tööseisund? 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja ühemärgiline (lisaks pikkele)? peamomendi kõik võimalikud 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke projektsioonid kesk-peateljestikus! nulljoon ristlõikepinda? 7.3. Mis on liht-tööseisund? 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke 7.4. Mis on liit-tööseisund? tugevustingimus! 7.5
vektorsummaga (liikumishulkade peavektoriga): ~K=mi*~vi. ~K=m*~vC Lemma: massipunktide süsteemi liikumishulk võrdub süsteemi kogumassi ja massikeskme kiiruse korrutisega. *massipunktide liikuvuse jäävuse seadus - a)Kui süsteemile mõjuvate kõikide välisjõudude peavektor võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulk jääb suuruse ja suuna pooles konstantseks. ~K=~K0=const, kus ~K0 on vektori ~K algväärtus. b) Kui süsteemile rakendatud kõikide välisjõudude peavektori projektsioon mingil kinnisteljel võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel jääb konstantseks. Kx=K0x=const, kus K0x on projektsiooni Kx algväärtus. 35. Jõuimpulss. Massikeskme liikumise teoreem (Teoreem: Masspunktide süsteemi massikese liigub nagu masspunkt, kuhu on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik sellele süsteemile mõjuvad välisjõud.)
2. Kinemaatilistes paarides toimivate dünaamiliste koormuste tasakaalustamine. 3.5.1. Vundamendile mõjuvate dünaamiliste koormuste kõrvaldamine Inertsjõudude süsteem on tasakaalus, kui inertsjõudude peavektor Fj = 0 ja peamoment M j = 0 . [Joonis loengul] Inertsjõudude süsteemi peavektori Fj projektsioonid koordinaattelgedele: d 2x Fjx = - mi 2 i = - mi aix ... (a) dt d 2 yi Fjy = - mi 2 = - mi aiy ... (b) dt Tasapinnalises käsitluses on Fiz = 0 .
Inertsjõud on fiktiivsed jõud, mis tähendab, et need pole tegelikult masspunktile rakendatud ja need ei vasta jõu definitsioonile. 333. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? See pole sisuline, vaid formaalne printsiip, seda kasutatakse vaid selleks et saaks dünaamika ülesandeid lahendada staatika võrrandite ja teoreemidega. 334. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Translatoosel liikumise korral = -Mac ; M c = 0 Pöörlemisel ümber kinnistelje, mis läbib masskeset = 0; M o = -I c
annaabi.ee 
