kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid erinevaid raamatupidamise süsteeme. Neli kõige levinumat põhisüsteemi on: 1. Itaalia-arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärgi pearaamatusse. 2. Saksa- koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. 3. Prantsuse-inglise- koosnes ostmise päevaraamatust, müümise päevaraamatust, muude muutmiste päevaraamatust ja pearaamatust. 4. Ameerika süsteem- koosnes päevaraamatust ja pearaamatust. (Viia Saidla) Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui kahekordne raamatupidamise süsteem. Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Ühekordse arvestuse puhul majandustehing registreeritakse
Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest. Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga päev või teatud aja järel, nädala, kuu jne kaupa. Prantsuse-inglise süsteemist rääkides, siis see koosnes ostmise
Deebet, kreedit sisestage, kui nad erinevad tasu liikidest, mis on häälestatud teatmikus. Operatiivsed tasud Kui maksete palga järgmises kuus pärast aruandeperioodi, sissoperatiivsed tasud päevaperioodi on vaja juhtida ja arvestada möödunud aruandeperioodis (näiteks detsembri puhkusetasu juhtida ja arvestada novembrikuu arvutuses) TSD Töötasu resultaadid (arvutamised, kinnipidamised ja kõik maksud) kanntakse üle pearaamatusse. Maksude aruannete formeerimise jaoks on vaja valida pearaamatust, selleks kasutada leht TSD. Vajutades lehele TSD, avatakse ekraan, vajutage nupule Uus ja sisestage: Kuupäev - kuu viimane päev Konto klass automaatselt on Deklareerimata Lõpp kuu ja Alg kuu - töötasu arvutuse aruandeperiood Vajutades nupule "Deklareerimata maksud", andmed pearaamatust täidavad ekraani. Pärast seda vajutage "Salvesta". Võimalik korduv väljalaadimine, aga selle ees on vaja kustutada vana dokument. Arvestuslik kuupäev Tab.Nr, Nimi, Eesnimi töötaja andmeid
võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. 1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank.
raamatupidamisregistrist vastavate kontode väljatrükid ja/või andmebaasist klientide maksmata arvete aruanne. Nõuded laenusaajatele ja intressinõuded vaadatakse kriitiliselt iga aasta lõpus üle ja inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes. Laenugraafikutes või lepingus märgitud tingimuste alusel arvutatakse tekkepõhised intressid, mis lisatakse inventuuriaktile koos vastavate kontode väljatrükkidega pearaamatust. Muud nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude saaja poolt. 17 10.Kokkuvõtte Praktika jooksul tutvusin organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning tegevusvaldkondadega teoreetiliselt ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud XXX OÜ-i aastaaruannete tegevusaruande osas ning samuti ka kodulehel.
Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks. Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette raamatupidaja ning teostab juhatus. Iga kuu lõpus on kõikide maksude kohta väljatrükid pearaamatust maksude arvestamise kohta, deklaratsioonid ning nende parandused. Iga kuu lõpus on lisatud aruannete kausta maksuametist kontode väljatrükid võrdlusandmetega. 14 5.5 Muud võlad Muud võlad jagunevad alljärgnevalt: võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, muud võlad. Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse
Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada sõltuvalt registri pidamisel kasutatavaist tehnilistest vahenditest:
Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada sõltuvalt registri pidamisel kasutatavaist tehnilistest vahenditest:
– Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4. kuulõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod, uuel kuul alustatakse eelmise kuu lõppsaldoga 5
+ laenude saamine + aktsiate emiteerimine + tagasiostetud oma aktsiate müük - laenude tagasimaksmine - oma aktsiate tagasiostmine - dividendide maksmine - kapitalirendi maksed Mõnede rahavoogude kajastamine on võimalik erinevates rahavoogudes (rahvusvaheliselt pole konsensust saavutatud). Nendeks on nt saadud ja makstud intressid ja dividendid. 11. Rahavoogude aruande koostamine Koostamiseks vajalik info saadakse perioodi alguse ja lõpu bilanssidest, kasumiaruandest ja pearaamatust (lausendid). Rahavoogude aruande koostamiseks on lubatud kasutada kas otsest või kaudset meetodit. Erinevus seisneb äritegevuse rahavoogude esitamises, sest investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavood tuleb kindlaks määrata otsesel meetodil. Otsese meetodi rakendamine eeldab seda, et juba majandusaasta alguses alustatakse süsteemipäraselt tegelike rahavoogude arvestamist ja rühmitamist teatud kindlate rahavoogude liikide (gruppide) lõikes
Sidekulude grupis (konto 53110 kuni 53490) on summas 6 182,29 eurot ettevõte kajastanud laotöötajate laua- ja mobiiltelefonikulud osakondade lõikes. Ekspluatatsioonikulude grupis (konto 55110 35 kuni 55490) summas 142 924,46 eurot on kajastatud laohoone rent, elekter, vesi, soojus, prügivedu ja haldus-, valve- ja koristusteenus ning ka ruumide remont ja hooldus. Vaadeldes pearaamatust ekspluatatsioonikulude kontode kandeid järeldas töö autor, et ruumide rendi all on kajastatud nii laopinna kui ka büroopinna rent. Kuna hoone rendimaksed ja kommunaalkulud on vajalikud, et ettevõte saaks tegeleda oma põhitegevusega, siis näeb lõputöö autor vastuolu RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjeldusega. Põhitegevusega seotud hoone rendi ja kommunaalkulud on otsekulud ja ilma nende kuludeta ei saa ettevõte oma põhitegevuse teenuseid osutada. Ülejäänud hoone
annaabi.ee 
