Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine
kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine,
HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5. Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust? T-faagid nakatavad bakterit E. Coli. T-faagid on virulentsed, lineaarse dsDNA genoomiga. terminaalsed kordusjärjestused on DNA molekulil üheahelalised, seepärast on faagi geneetiline kaart kujutatud rõngasmolekulina. Faagi T7 ehitus: Sabas toru, mille kaudu DNA pääseb rakku. Toru ümbritsetud spiraalse tupega, mille peapoolne ots ühendatud kaelusega, sabaots 6-nurkse basaalplaadiga, mille igas nurgas nõel.Basaalplaadilt algavad 6 sabakiudu, mis kinnituvad raku pinnaretseptoritele pöörduvalt. Kui kiud ja seejärel nõelad on faagi kinnitanud bakterile, avaneb plaat DNA väljutamiseks. Sabas olev toru läbib rakukesta, DNA siseneb läbi membraani. Nakatumistsükkel 25 min. 6. Millised organismide rühmad kuuluvad prokarüootide hulka? a. rakkude areng Maal on alguse saanud prokarüootsetest e
Väikesed lamelõikes valmistatud rosetid, frontoonipoolses küljes olevad grifoonid ja massiivsed metallrautised need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme. Põhja-Euroopa mägistes piirkondades tehti kogu romaani mööbel pehmetest puiduliikidest kuusest või seedrist. Voodid on väga primitiivsed nagu kirst ilma kaaneta koos väikese väljalõikega külgede keskosas. Jalaotsad lõpevad treitud käbidega ning peapoolne osa tehti kõrge seinana koos väikese puidust varikatusega. Romaani stiilis mööbli vormid olid lihtsad, lakoonilised ja primitiivsed. Harva kasutati dekoratiivseid motiive. Neljakandilised lauad ei ole jalgadega vaid asetsevad kahel otsapaneelil, olles omavahel tugevuse saavutamiseks ühendatud küllaltki massiivse prussiga. Sellistel laudadel mingisuguseid nikerdusi ei leidu. Oma konstruktsioonilt on palju keerulisemad ümmargused ja kaheksakandilised lauad,
Ulatuslik painutus võib toimuda kaela ja rinna ülemises osas (suureneb rinnaküfoos, väheneb kaela- ja nimmelordoos) Sirutus saab toimuda ainult keala- ja nimmeosas (väheneb rinnaküfoos, suureneb kaela- ja nimmelordoos) · Ümber sagitaaltelje külgmine painutus (kallutus) Kõige ulatuslikum kaelaosas, rinnaosas peaaegu puudub ja suureneb taas nimmeosas · Pöörlemine ümber vertikaaltelje Ulatuslikum kraniaalses (peapoolne) osas, kaudaalses (sabapoolne) suunas muutub järjest väiksemaks ja nimmeosas kaob täiesti · Lülisamba vetrumine (on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaaltasandis; kumerdus ette esineb kaela- ja nimmeosas (s.o kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha aga rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).Need lülisamba
T-faagide partiklid on teadaolevatest viiruspartiklitest ühed kõige komplekssemad. Kapsiidi struktuurvalgud ja assambleerumisel osalevad valgud võtavad enda alla üle 40% kogu geneetilisest informatsioonist: 24 geeni - pea morfogenees; 25 geeni saba ja sabakiud; assambleerumisel osalevad valgud. Infektsioonitsükkel. T-faagide saba keskel on helikaalse ehitusega toru, mille kaudu DNA pääseb rakku.Toru on ümbritsetud helikaalse tupega, mis on võimeline kokku tõmbuma. Tupe peapoolne ots on ühendatud kaelusega ja teine ots basaalplaadiga. Basaalplaat on 6-nurkne, igas nurgas on nõel (pin). Saba pikkus on konstantne. Basaalplaadilt algavad ka 6 sabakiudu. Sabakiud tunnevad ära raku pinnal olevaid faagi-spetsiifilisi retseptoreid. Erinevad T- faagid tunnevad ära erinevaid retseptoreid. Faagi kinnitumine rakupinnale sabakiududega on pöörduv protsess. Seejärel toimib kinnitumine basaalplaadi nõelte abil, mis on pöördumatu. Basaalplaat lõhub rakukesta
octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO)
octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO)
normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi.
Mediaantasand jagab keha kaheks võrdseks osaks. Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid. Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine)
Siledatel naeltel fax ,k ⋅ d ⋅ t p Fax ,Rk = min 2 fhead ,k ⋅ d h Kamm, keermesnaeltel fax ,k ⋅ d ⋅ t p Fax ,Rk = min 2 fax ,k d ⋅ t + fhead ,k ⋅ dh fax,k - normatiivne teravikupoolne väljatõmbetugevus fhead,k - normatiivne peapoolne läbitõmbetugevus d - naela läbimõõt tp - teravikupoolne süvistussügavus t - naelapeapoolse elemendi paksus dh - naela pea diameeter Siledatel naeltel, mille teravikupoolne süvistussügavus on vähemalt 12d, leitakse normväärtused väljatõmbel ja pea läbitõmbel järgmiste avaldistega: fax ,k = 20 ⋅ 10 −6 ρk2
Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest
Rakud interkaleeruvad üksteisega konvergeerudes (koonduvus) pikiteljel, mistõttu kudede laius väheneb ja pikkus suureneb – ekstensioon (nt neuraalplaadi pikenemine neurulatsioonil) Protsess, mil moodustuv kude korraldatakse ümber läbi rakkude liikumiste konvergeerudes (kitsendades) piki ühte telge ja pikendades piki teist telge (oluline gastrulastioonis, neurulatsioonis, organogeneesis, kehatelgede pikendamisel) Inimese neurulatsioon Embrüo peapoolne osa areneb kiiremini kui sabapoolne piirkond, mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju
flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul: kraniaalne – peapoolne superioorne – ülalpool asuv kaudaalne – istmikupoolne inferioorne – allpool asuv dorsaalne – seljapoolne / käte ja anterioorne – eespool asuv jalgade puhul sirutatud ventraalne – kõhupoolne / eesmine sinister – vasakpoolne (patsiendi / käte ja jalgade puhul poolt) painutatud
annaabi.ee 
