Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. Saint Pauli katedraal (1675--1710), maailma suurimaid kirikuehitisi on kupliga varustatud pikiehitis, mille kaudseks eeskujuks on Rooma Peetri kirik. Saint Pauli katedraali põhiplaan. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal John Vanbrugh (1664--1726) Vanbrugh, kes oli peameister lossiarhitektuuri alal, oli võlutud Versailles' lossi majesteetlikkusest ja seda püüab ta saavutada ka oma ehitistes Blenheim Palace Howard Castle Inigo Jones. Tema ehitistest on säilinud Whitehalli lossi pidusaal. Jones oli mõjutatud Palladiost, kirjutas isegi mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat.
aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel
muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal
(ingl grand suursugune). Arvukalt kasutusviise: klassikaline digestiiv, populaarsete kokteilide koostisosa ja suurepärane täiendus peenkokakunsti roogadesse. Tänapäeval sarmikuse võrdkuju enam kui 150 riigis. Valmistamine Väärikad konjakid Cognaci piirkonnas paiknevast viiest parimast viinamarjakasvatusalast pärinevad viljad tagavad aroomi vaheldusrikkuse. Konjakid valib välja ja segab kokku konjakimaja peameister, tagades nii lõpptulemuse suurepärase kvaliteedi. Château de Bourg-Charente'is tammevaatides laagerdunud konjak on täidlase ja mitmekihilise maitsega. Apelsiniessents Vaid metsiku apelsinisordi Citrus Bigaradia kasutamine tagab omapärase aroomi. Apelsinid korjatakse puudelt juba siis, kui nende koor on veel roheline, kuna just siis on koores leiduvate lõhnaainete sisaldus kõige suurem. Koored kuivatatakse päikese käes, mis on omaette kunst.
Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim helilooja oli Napoli ooperikoolkonna peameister Alessandro Scarlatti, kelle eeskujul hiljem alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks Georg Friedrich Händel, kelle loomingusse omakorda kuulub 30 oratooriumi. Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmuse abil. Tavaliselt on see
(homofoonia) A capella tähendab saateta vokaalmuusikat madalmaade muusikas tähendas võrdsete häältega ansamblipolüfooniat, esitasid nii instrumentaal- kui vokaalmuusikud 1.Põlvkond 1420-1460 Guillaume Dufay (preester) Madalmaade muusikastiili alusepanija Uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi rajaja Ühendas prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialiku laulva meloodiaga 2.Põlvkond Johannes Ockeghem (peameister) Helilooja ja laulja Järgmiste põlvkondade heliloojate õpetaja 3.Põlvkond Josquim Desprez Nooditrükitehnika leiutamine 15 saj Teerajaja ja eestvedaja motetižanris 5.Põlvkond Orlandus Lassus Üle 2000 teose Ühendas isikupäraseks stiiliks tolle ajastu parima itaalia, saksa ja prantsuse muusikast Väljenduslaad oli tolle aja kohta impulsiivne, jõuline ja värvikas (kontraastid, dissonantsid)
peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux- le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte
Selle põlvkonna teeneks on uue stiili - tekstist lähtuvalt liigendatud, hingav mel oodia; tekstirütmist lähtuv rütmika; intervallid terts ja sekst; imitatsiooniline polüfoonia - ja uute zanrite missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul kujundamine. II põlvkonna tegevusaeg langeb aastatesse 1460-1490. Peale Burgundia langust tõuseb Prantsusmaa osatähtsus Euroopa vaimuelus. Peameister Johannes Ockeghem. Tema tähtsus ulatub väljapoole oma põlvkonna piire, ta on õpetajaks järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest libises moteti ja missa kätte.
Madalmaade koolkonda jaotatakse põlvkondadeks. I põlvkonna 1420-1460 - alusepanija oli preester Guillaume Dufay. Selle põlvkonna teeneks on uue stiili (tekstist lähtuvalt liigendatud, hingav meloodia; tekstirütmist lähtuv rütmika; intervallid terts ja sekst; imitatsiooniline polüfoonia) ja uute zanrite (missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul) kujundamine. II põlvkonnd 1460-1490. Peale Burgundia langust tõuseb Prantsusmaa osatähtsus Euroopa vaimuelus. Peameister Johannes Ockeghem. Tema tähtsus ulatub väljapoole oma põlvkonna piire, ta on õpetajaks järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest läks moteti ja missa kätte. III põlvkond 1490-1520
Jean Simeon Chardin. Still life with turkey hanged Jean Simeon Chardin. A Mallard Drake Hanging on the Wall and a Seville Orange Jean Simeon Chardin. A Rabbit Two Thrushes and Some Straw on a Stone Table Jean Simeon Chardin. Cat with Salmon Two Mackerel Pestle and Mortar Painting Jean Simeon Chardin. Cat with Ray Oysters Pitcher and Loaf of Bread Painting Jean Simeon Chardin. Pesunaine, 1735 ● Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo dekoratiivmaali peameister. Heleroosa, helesinine. Francois Boucher. Diana pärast suplust, 1742 Francois Boucher. Venuse tualett, 1751 Francois Boucher. Putti lindudega, 1730-1733 ● Jean Honroe Fragonard (1732- 1806) Kergemeelne, pikantne, temperamentne, vaimukas. Jean Honroe Fragonard. Kiik, 1767 Jean Honroe Fragonard. Salajane suudlus, 1780 Jean Honroe Fragonard. Suplejad, 1765 ● Maurice Quentin de La Tour (1704- 1788) Portreemaalija. Maurice Quentin de La Tour, Louis XV
peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux- le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte
osadeks ning siis sisaldas üks pikem osa kolmae erinevat tempolõiku (tavaliselt kiire-aeglane- 15 kiire, nagu itaali aavamäng sinfonia). Sellest saab kuulamist nõudev kontsertteos. 5.1 Orkester 18. sajandi II poolel. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi keskel tegutsesid Euroopa suurim õukonnaosrekster ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz. Aluseks oli suure neljahäälne keelpillirühm(nagu ka hiljem klassikalise sümfooniaorkestri aluseks). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahääln epuupillirühm (flööt, oboe, klarnet, fagott), puupillid mängivad tavaliselt kahekaupa, vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad tavaliselt harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama Beethoven, kes liitis rühmaga tromboonid. 6 . Sonaadivorm
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem
annaabi.ee 
