. Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos
seletamine, vaid selle muutmine [Ibid., lk 120]. Kui maailmas, mis on kujundatud inimliku vaimuga (mitte jumaliku), mittevabaks jäänud proletariaat, siis pidi ts oma vabastamise ise ette võtma. Seega otsustas Marx tulevikueesmärgile: tootmisvahendite ühiskonnastamisele klassivõitluse dialektika kaudu. Ideed on ühiskondlikult tingitud käitumisorientatsioonid ja poliitika, mida üks või teine klass kasutab vahendina klassivõitluses. Sellisse ideelisse või ideoloogilisse pealisehitusse kuuluvad nii religioon, moraal kui ka õigus [Ibid., lk 121]. Õigus olevat lihtsalt valitseva klassi seaduseks ülendatud tahe, mis omakorda on ära määratud selle klassi materiaalsetest elutingimustest. Vabadus ja õiglus nägi Marx eelnevate sajandite asjaolu manifestina, et ühe osa ühiskonna ekspluateeritakse teise pool. Nii ei mahtunud Marxi õpetusse ka kaasasündinud inimõiguste idee [Ibid., lk 122]. Marx leidis, et ,,ükski nimetatud
keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud
Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist. Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu. Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus, õigus jne) süsteem. Ideoloogia peab legitimeerima, seda mis toimub baasis. Näidata seda loogilise ja paratamatuna, loomulikuna. See kuidas asjad on, on ainuõige. Baas ei saaks toimida ilma ideoloogia juhirollita. Ehk, pealisehitus ei ole teisejärguline. Arusaamad ideoloogiast Althusseril: Ideoloogia on teatud praktika, mis aitab inimestel elada reaalseid tingimusi, milles nad eksisteerivad
*miks ei toimu sotsiaalset pööret, vaatamata sellele, et on olemas eeldused? (30.aastate majanduskriis) *hegemoonia mõsite, mis viitas ideoloogiale. Domineerivate ühiksonna kihtide võimu säilitamine. Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärsauses. Veendakse alluvaid alluvaid kihte selles, et valitsev võim on neile kasulik. Juhtimise, korraldamise, mainipuleerimise viis. Ei ole seotud majandusliku struktuuriga (kuulub pealisehitusse) *G ei pidanust majandust vundamentaalseks, kõik on omavahel läbi põimunud terviklik kompleks *domineerivad kihid ühiskonnas saavad positisooni majandsuliku poistsiooni kaudu, kuid seejärel ei toimu selle positisooni s äilitamine repressiivsete protsesside kaudu teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel *tsiviilühiskond(pealisehitus) *hegemoonia toimimine mingi grupp pakub v älja oma huvid terve ühiskonna huvidena
on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur (või ,,vaim"; vrd Hegel - filosoofia pea pealt jalgadele) - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnaleomasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) - Marx (1859): Poliitilise ökonoomia kriitikast (eessõna, lk. 8): ,,Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatutese suhetesse .
üleasnne on õigustada baasi. see milline on baas, milline on tootmisviis, see määrab ära millised on poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid selles ühiskonnas. kirjandus enne prantsuse revolutsiooni on tõlgendatav läbi selle, kui me teame, milline tootmisviis valitses, millised olid toomissuhted inimeste vahel. sellega tuleb arvestada ja mitte ainult arvestada, see määrabki ära tolleaegsed suhted, nii kultuurilised kui ka poliitilised. eetika kuulub pealisehitusse. eetika tuleneb baasist, tootmisviis määrab selle iseloomu. pole olemas eetikat üleüldse. see tekitab suuri moraalseid probleeme, mida oli hästi näha ka vene revolutsiooni ajal. ehk siis, kuna lagunes ära baas, lagunes ära ka kogu eetika. tootmisviis, baas koosneb kahest aspektist : tootlikud jõud ja tootmissuhted. tootlikud jõud on tooraine, tehnilised vahendid. tootmissuhted on suhted inimeste vahel, mis määravad ära tootmise iseoloomu
Hegeli triaad (tees, antitees, süntees) - mingid väikesed muutused viivad nähtuse kvaliteedi täielikule uuenemisele. Ühiskonna areng iga järgnev formatsioon on eelmisest parem. Ükskõik millise formatsiooniga on tegemist, arvas Marx, et on üks oluline institutsioon, mis on kogu ühiskonna ja kõigi nähtuste aluseks ühiskonna baas (=majandus). Kõik teised nähtused omavad ka baasi suhtes tähtsust kõik muud nähtused kuuluvad pealisehitusse. Õigust ei tasu üle tähtsustada, sest see on tavaline pealisehituse nähtus. Õiguse olemust mõjutab ka majandus. See on nii oluline, kuna mistahes ühiskonna heaolu näitab see, kuidas inimesed riides käivad ja kas nad on söönud või ei. Kui neil on probleemid, siis on mõttetu rääkida mingitest kõrgematest ideedest. Mitte igas ühiskonnas ei ole asjad söömise ja riietumisega korras, mis viitab sellele, et on olemas erineva elatustasemega inimesi ja need on klassiühiskonnas
lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge).
NB! Sotsialism ei ole veel kommunism. Marksistid usuvad, et ühiskond vajab suuri sotsiaalseid muutusi, nad on tänapäevamõistes vasakpoolsed. Ebavõrdne ligipääs põhivajaduste rahuldamisele põhjustab suvalises ühiskonnas mingi konflikti. Darwini looduslik ja Marxi võitlus ellujäämise eest, et ühinedes võiks proletariaat olla võimas jõud muutmaks ühiskonda. Marksistid usuvad, et massimeedia kuulub ühiskonna pealisehitusse, selle sisu üle valitseb teatud sotsiaalse klassi suhtluskond. Meedia tugevdab ühiskonna peamisi väärtusi ja on 69 peamine muutuste ja revolutsiooni vastane. Seega Marksistid tihti kritiseerisid massimeediat ja kommunikatsiooni kriitilist koolkonda. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Mis on ideoloogia
annaabi.ee 
