Ajaloo seisukohalt on kommunismi idee apokalüpsis (selguse saabumine, jumal laseb inimestel lugeda oma raamatut). Marxi teos „kapital“- „filosofid on läbi aegade püüdnud seletada maailma aga oluline on seda maailma muuta“-tsitaat. Marx tasapisi eemaldub maailmast, ta peab seda ebaoluliseks, sellel asemel tegeleb teadusega. Pealisehitus(kultuur, religioon) ja baas(majandussuhted)- inimehituse skeem. Saame baasi kaudu seletada mis toimub pealisehituses. Me peame vaatama nö fassaadi taha. Kogu ühiskond on rajatud sellele kuidas toota rikkust, kuidas rahuldada inimesi jne. Tootmis viis määrab ära mis toimub pealisehituses. Baas koosneb kahest elemendist 1. Tootlikud jõud ja 2. Tootmissuhted. Tootlikud jõud on näiteks tehnilised vahendid(maavarad, tooraine), küsimus on selles kes neid omab. Tootmissuhted on klassisuhted, orjandusliku korra puhul on keskne telg isanda ja orja vaheline suhe, keeruline suhe
lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu. Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Kultuuri kolm määratlust: 1) kultuur kui dokumentatsioon. 2) kultuur kui ideaal, mingite universaalsete väärtuste kogum. 3) kultuuri sotsiaalne väärtus: kuidas inimesed elavad, teatud elamisprintsiip.
ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida *depression, tapab abikaasa, vangla *jäik arusaam marksismist *strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi *pealisehituses teatav autonoomsus *majandssfäär on domineeriv, aga pole alati nii olnud *järeldus kapitalismi sisemised ja vastuoleud ei avaldu iigalgi otseselt pealisehituses * pealisehitust on vaja üldse selleks, et baas saaks eksisteerida (majanduslikud suhted saavad toimida ainult siis kui toimub midagi kultuuris, kunstis, ühiskondlikes suhetes) *pealsiehitus võib olla isegi olulisem kui baas
3) kultuuri sotsiaalne väärtus: kuidas inimesed elavad, teatud elamisprintsiip. Rääkides kultuurist ei tohi rääkida ühest valdkonnast üksinda, vaid tuleb arvestada kõigi kolmega. Williamsi kultuurikäsitlus ongi inimtegevuse uurimine. Tuleb arvestada inimloomusega. Williamsi sõnul kultuuri elatakse (ja kogu aeg). Kultuur kujuneb välja jagatud väärtuste kaudu - jagatud väärtuste süsteem. · Marxi sõnul oli majandus baasiks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses, mis toetuvad baasile. Williams oli sellele vastu, et materiaalne baas määrab pealisehituse. · Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Sõnad toetavad maailma, millel on olema reaalsus. Reaalsus vs Keel
· Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste
Kogu tööprotsess on midagi mis on nö inimeselt ära võetud(üks inimene ei tee asja otsast lõpuni valmims, vaid iga inimene teeb ühte kindlat asja). Töö tegemine on inimese loomus. Töö muutub inimeste jaoks sundtegevuseks. Majandussuhete tõttu võõranduvad inimesed üksteisest. Marxi loogikas on valgustuse mõju. Kommunismi saabudes tuleb inimese tõeline loomus esile. Marxi jaotus, pealisehitus & baas. Kas baas on nii kõikvõimas, et määrab ära kõik, mis pealisehituses toimub. Tootmisviis määrab ära selle, millised on ühiskonna sotsiaalsed, poliitilised suhted. Kuidas üks klass on seotud teisega(isanda ja orja suhted). Murrangud tekivad ühiskonnas selletõttu, et vanad tootmissuhted takistavad ...uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid). Pealisehitus teataval määral annab edasi mis baas on, kuid mitte rohkem.
Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust. TEEMA VI: RIIK 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus Inimese vajadus elada inimühiskonnas viib mitmekesiste ühiskondlike vormide tekkimisele. Praeguse inimkoosluseni viis eelkõige tööjaotuse kujunemine. Marksistlik riigiteooria püüab ühiskonnas toimuvaid muudatusi põhistada ainuüksi materiaalsete elutingimuste muutumisega. Muutused ühiskonna baasis määravad muutused ühiskonna pealisehituses. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on suunatud inimestele, põhineb tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui ka teiste heaks. Põllupidamine tõi kaasa suured muutused õiguslikesse ja ühiskondlikesse ettekujutlustesse. Maa muutus õigusobjektiks, inimene õigustuse kandjaks. Neoliitiline revolutsioon – põlluharimise leiutamine. Esimene põlluharimise kultuur oli Ameerikas Cochise kultuur, kes kasvatas maisi (3000-3500a tagasi).
NT: 1917 riigipööre Venemaal (riik oli tugev, ühiskond oli nõrk). o Positsioonisõda Võitlus hegemoonia ümber Kui lääneühiskonnas peaks toimuma pööre, siis saab see juhtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviiltasandil postisioonisõda. Ta pöörab ümber Marxi skeemi: peame muutma midagi pealisehituses, siis saame alles asuda muu kallale. · Hegemooniat panevad kokku orgaanilised intellektuaalid (Cramsci sõnul). · Tähtis aspekt ei ole mitte intelekti staatus (kas töötab ülikoolis jne), kõik inimsed võivad olla erinevates olukordades intelektuaalide rollis. Kõik võivad nendega funktsioneerida. · Orgaanilisus tähendab seda, et iga klass või kiht ühiskonnas loob oma intelektuaali.
louis althusser 19181990 katoliikliku haridusega. sõjakogemus muutis ta marksistiks. derrida ja foucault on tema õpilased. isiklik elu traagiline : kannatas depressiooni all ja pärast abikaasa mõrvamist veetis ülejäänud elu vaimuhaiglas. ideoloogia osas väga kompromissitu. mida ta produtseerib, seda on nimetatud ka strukturalistlikuks marksismiks. ütles, et majanduslikud vastuolud on muidugi baasis, aga kaugeltki mitte alati ei ole neil täit avaldumisjõudu inimese elus. muutused pealisehituses on need, mis kajastuvad. esimene ideoloogia definitsioon : «elatud» suhe inimeste ja maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis ehk siis, praktikate ja ideede süsteem, mis aitab inimesel ümbritsevasse suhtuda ideoloogia pakub inimesele lahendusi, kuid a järgi need ei ole lahendatavad : nad on võltsid. st, kõik inimesed teavad, et raha ei väljenda kõike, aga me elame nii, nagu ta väljendaks. ideoloogia on suhte vorm päris eluga, ja paljuski ette antud
Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste
annaabi.ee 
