kohaga, ent arvestades tema tänavust vormi, pole põhjust teha ühtegi etteheidet. On selge, et uue, vihastest noortest meestest koosneva põlvkonnaga võitlemine läheb aina raskemaks. Andres Raja, 10-võistluse 13. Eesti kergejõustiku üks omapärasemaid persoone, kes viimastel aastatel visa tööga rahvusvahelisele tasemele üha lähemale roninud. Sarnaselt kolleeg Pahapilliga ilmutas vigastust trotsinud Raja mehisust juba ainuüksi olümpiale pääsemisega. Isiklik rekord ning korralik üldkoht tulid juba boonusena. Kolmandal tiitlivõistlusel osalenud Raja tegutsemises oli rohkem kindlust, ent samas on õppimisruumi veel küllaga. Kaia Kanepi, tennise kaheksandikfinalist. Enne olümpiat oli Kanepi vormist raske midagi arvata, kuna Eesti esireket polnud pimesooleoperatsiooni tõttu viis nädalat ühtki võistlusmängu mänginud. Kuigi Kanepi serv kippus vahepealse pausi tõttu
miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 m pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22.43,2) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 m jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel
2001-2004 (30.37,72) V. Koselev 2002 30.45,58 P. Loskutov 2001 31.25,78 M. Pirksaar 2003 31.32,13 T. Tarm 2002 31.41,70 Ü. Matt 2002 31.54,39 A. Saveljev 2003 31.59,8 N. Vedehin 2003 32.20,1 U. Põldre 2001 32.48,7 R. Nõmm 2003 32.52,71 A. Lein 2002 Meeste maraton 2001-2004 2:08.53 P. Loskutov 2002 2:18.29 M. Pirksaar 2002 2:22.23 T. Tarm 2002 2:25.40 U. Põldre 2002 2:28.17 K. Tiislär 2003 2:30.18 E. Kaigas 2001 (2:31.29) V. Koselev 2001 2:34.31 A. Lein 2002 2:35.41 M. Lehtna 2004 2:40.22 V. Bõtsuk 2001
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala.
Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Lim
Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused. Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km) 3. Hüppealad Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva: · Kõrgushüpe · Kaugushüpe · Kolmikhüpe · Teivashüpe 3.2 Kaugushüpe On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe · käärhüpe Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20.43 sekundit ja selle püstitas Marek Niit.
km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Go
Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm). Rooma 25. August 11. September 1960
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
