Selline soliidne, korralik, kindel ja turvaline kivimaja minu kodu, minu kindlus, nagu inglased armastavad öelda. Kujutledes Euroopa Liitu ühe suure, vägeva ja korraliku kortermajana, peaks seegi välja nägema soliidne ja turvaline nii seest kui väljast. Sellise mastaabiga maja eeldaks kindlasti ka uhkes univormis uksehoidjat, kes lahkelt naeratades oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks. Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata. Mõnes toas käib lausa kaklus, teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud ehk leidub tahtjaid
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Regilaul Regilaul on laul, mis on omane vaid Soome-Ugri rahvastele. Üks tüüpilisemaid regilaulu esitusviis on järgmine: Eeslaulja esitab värsirea, koor liitub eeslauljaga rea kahel viimasel silbil ning kordab terve värsirea. Eeslaulja liitub korduse ajal kooriga hiljemalt kahel viimasel silbil ning esitab uue värsirea ja nii edasi. Näiteks: Kägu kukub karjasele Helgib heinaniitjale Paugub palgiraijujale Lõksub loovõtjale. Veel regilaulule omaseid tunnuseid: Tihti kasutatakse algriimi. Algriim Sõnade algussilbid on sarnased(või samad). Tüüpilises värsireas on 8 silpi. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013
Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkera jää- ja külmakõrbete ühisjoonteks on laiuvad jääväljad ja lume lagendikud, kus valitseb kestev pilkne öö või pikk loojanguteta päev ja paugub pakane. Taimede, loomade ja inimeste eluks on seal kõige karmimad tingimused kogu meie planeedil. Arktika Paiknemine ja kliima Arktika, mis asub põhjapooluse ümbruses hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete suurte ja väikeste saartega, samuti kitsas riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon
1933. aastal ,,Vanemuise" kontserdisaalis. Teos olevat ajalehes ilmunud arvustuse järgi osutunud kontserdi kõige menukamaks palaks. Antud analüüsi aluseks olev ,,Kägu kukub" (1941?) on vähetuntud segakoorilaul, mille kohta ei ole kahjuks palju andmeid teada. Ka praegusel ajal ei kuulu see just lauldavamate teoste hulka. Tekst Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas. Miks see kägu meil' ei kuku, miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle. Teoses on kasutatud rahvaluule teksti, mis on küll murdes, kuid siiski arusaadav ja selgesti loetav. Rahvaluulele omaselt on siin kasutatud algriimi: ,,Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas". Luules püütakse mõtestada, kus kägu kukub, kellele on tema laul suunatud ning kuidas ta suhtub erinevatesse töötegijatesse. Näiteks karjasele ja lapse hoidjale laulab ta
luues tegevusega juurde sümboleid ning alltekste. Eriti vahvad olid 2 kõrvalosa muulastest õpilased, sakslane Riiast Alo Kõrve esituses ja grusiin Mart Kolditsa esituses. Isegi kui lavastuses olid mõned sellised stseenid, kui näiliselt mitte midagi ei toimunud, kui peeti maha mõni hästi pikk monoloog, mida natuke igav oleks kuulata olnud, oli neid kahte lahe vaadata. Kuidas nad arusaamatute nägudega istuvad, sest ei saa mitte sõnagi aru, miks koolidirektor paugub või miks mõni õpetaja nende peale karjub. Siis nad istusid ja üritasid teiste õpilaste nägudest välja lugeda, mis meeleolu parajasti klassiruumis valitseb. Seda kõike vaadata oli tõeliselt koomiline, nii et terve õhtu oleks saanud suurepäraselt sisustatud ka ainult Kõrve ja Kolditsa marginaalseid tegelasi jälgides, muud teksti lihtsalt kuulates. Ühes stseenis oli aktsioonis vihane matemaatikaõpetaja Molotov Allan Noormetsa kehastuses. Tema tunnid
Siil -- visa kui jonn. SIIL Toomas Kersalu Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas sobima peaks hästi metsas. Pakane kui paugub väljas, Siilike ei ole näljas. Kuuma teega ravib nohu, marjadki on arstirohuks. Kevadpäikse soojus teda jälle kutsub askeldama. Ära metsas siili sega, Ta võib sulle haiget teha. 16 Siilirahval algab ööliblikate hooaeg (Arter 20. juuli 2002 artikkel) Peeter Ernits [email protected] Kui paljud meist on kuulnud, et Eestis elutseb tervelt kaks siililiiki? Lõunaeestlaste kaelussiil
Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm, mis seinas pakitseb. Matil sära silmis mängis, teise tuppa jooksis ta: vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad suusad. Edasi, hei! vahvasti, hoi! Valge lume süles suusatame üles, mäele, hoi! Avar maailm jätnud meile kõik teed valla. Vuhinaga kihutagem künkast alla!
- Kui varblased vihma ajal lõbusalt säutsuvad, lõpeb sadu varsti. - Kui herilased on aktiivsed püsib ilus ilm. - Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. - Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul: - Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1
tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki on kusagil mõni putukas peidus
peale lainete imitatsiooni. Tiigi kaldajoon peaks olema ebaregulaarne ja kui tiik on piisavalt suur, siis peaks selle keskel olema saar või mitu saart, kuhu viib sild. Jaapanlased kasvatavad tiikides, mis on sügavamad kui neli jalga, tavaliselt värvilisi karpkalu. Need kalad elavad kaua ning sümboliseerivad julgust, tugevust ja tarkust. Vesi võib voolata tiiki või isegi veebasseini läbi bambustoru, mis teda puhastab. Teisendatud bambustoru, mis täitub veega ja paugub vastu kivi või puutükki puutudes, kasutatakse tavaliselt selleks, et peletada aiast eemale hirvi või metssigu. Vesi sümboliseerib yi'd ehk yin'i - terviklikkust, naiselikkust või vaimu. Taimedest, kui neid seal esineb, kasutatakse jaapani aias väikesi puid, nagu jaapani vaher, hinoki küpress, hõbekask, hõlmikpuu, mägimänd, rannamänd, aprikoos, kirss, lääne punane seeder, kadakas või krüptomeeria. Põõsastes on kõige levinumad kikkapuu, jaapani nõiapuu,
annaabi.ee 
