eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus;
Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441)
Kunstnikud Rubens, Bernini, Rembrandt, Velazquez, Vermeer, Carracci, Caravaggio Madalmaade 15-16. saj. kunsti iseloomulikud tunnused: Madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevam keskaja mõju (usutemaatika olulisemal kohal, samuti sümboolika kasutamine), ei saa rääkida antiikeeskujudest naguItaalias. Kunst linnakodanike teenistuses, tunduvaltrahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis sageli põimusid veendumusega inimeste patususest ja tühisusest. Olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal (altarimaal). Madalmaades võetakse 15. saj. kasutusele õlivärvid, mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda ülipeeni detaile 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla
eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. /2/ 13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/
Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; 1
16.saj (u. Hilisrenessanss 1530) ja manerism viimane veerand 15. saj-16.saj renessanss Madalmaad Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli Maalikunst: võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, Vennad Hubert van Eyck (1370-1426) veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441) inimest ei peetud maailma keskpunktiks, Rogier van der Weyden ( 1400-1464) tahvelmaal, ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu Hugo van der Goes ( 1430/40-1482) avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475)
põgenik. Jumal kinkis Aadamale ja Eevale veel ühe poja Setti. Inimkond kasvas ning inimesed läksid kas Kaini teed või Seti teed. Ajapikku inimesed eemaldusid Jumalast ja Tema tahtest, sest valitsema hakkas kurjus. Jumal oli kurb inimeste kurja käitumise pärast ja Ta kahetses, et oli inimesed üldse maale loonud. Ta otsustas vahele astuda ja inimkonna veeuputuse läbi hävitada. Leidus mees ,,õiguse kuulutaja" Noa, kes ei olnud oma kaasaja patususest rüvetatud. Tema südames elas Jumala Vaim. Jumal ütles Noale, et ta plaanib hävitada inimkonna veeuputusega ja käskis Noal ehitada laev, et päästa oma perekond. Laev pidi tehtud olema goferipuust, kambritega ja pigitatud seest ja väljast maapigiga. Kui laev oli valmis saanud, käskis Jumal võtta pere, loomad, linnud ja sööki ning minna laeva. Nädala aja pärast pidi algama vihmasadu, mis kestab 40 ööpäeva ning kõik elavad olendid hukkuvad
Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja kõige vähem kaastunnet hädas, millest mõtlevad, et see võiks neid endid kõige vähem tabada. Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus. Inimeste käitumise peamine motiiv on teenida kiitust. Poliitikud kasutavad kiitustega rahvast ära. Adam Smith: Inimese peamiseks motivatsiooniks soov sümpaatia järele (pigem empaatia), inimest kannustab kujutlusvõime. Egoismi vormid Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad,
kui itaallased. Pea üldse ei saa Madalmaades rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proport- sioonide" otsinguist. Madalmaade kunst oli algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses- kelle ellusuhtumine oli karmim ja ettevaatlikum ning elulaad tagasihoidlikum kui itaallastel. Madalmaades oli võõras tugeva isiksuse ülistamine, esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis aga sageli põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega. Kunstis olid usulised meeleolud seetõttu isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Üldistavalt võib öelda, et itaallased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks, madalmaalased tõid aga taevaliku olmelisse. Sageli on piltidel õpetlik, moraliseeriv tähendus. Madalmaade kunstnikele oli peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine
Patu konseptsioon, patustamise kategooria. Kristev uurib kuidas abjektsioon viiakse kokku Süü mõistega. Koht kus ta seda näeb ilmnemas on armulaud (kristlik), tema tõlgendus: kristuse ihu on kõige puhtam ja pattudest kõige vabam, seda süües puhastume nendest räpasustest, samal ajal saame teada oma puudujääkidest, saame kaasa puhtuse aga ka süütunde. Meie räpasus spiritualiseeritakse, kehalisest räpasusest saame lahti, saame teada oma hingelisest vajakajäämisest, oma patususest. Kõige gnostilisem näide popkultuurist fikseeritav 60ndatesse aastatesse, siis konsentreerus, psühedeelia nime alla. Algselt tegelikult toetub LSD võtmele (pm meskaliin keemiliselt loodud, vaimuhaiguste jaoks) valgus kultuuri laiali (lasteraamatud, folkloor). Pshüedeelne kultuur, teataval määral jumalik/vaimse otsing. Filosoofiliselt öeldes mindi otsima nomenaalset tasandit, asja iseneses, seda mis on seletamatu. Narkootiline kogemus peaks aitama tabama seletamatut
Hilisem tsivilisatsioon rikkus kõik ning nüüd inimeste moraalse languse pärast (inimesed muutusid ahneks) on vaja ka valitsust ja seadust. Hilisema kristluse kombel räägib Seneca sellest, et tegelikult pole poliitilisel võimul mingit eesmärki omaette, ideaalis poleks neid üldsegi vaja. Valitsus tuleneb puhtalt inimeste kurjusest, on Jumala poolt langenud inimkonnale määratud. Seneca ja Marcus Aurelius olid usklikud stoikud, kes rääkisid inimese loomupärasest patususest, kurjus inimeses on kõrvaldamatu ning tõeline voorus pole mitte lunastuse saavutamine, vaid lõputu võitlus lunastuse nimel. Ülistatud on halastus, armastus, sallivus, inimlik sümpaatia, kohusetunne, mõistuspärase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti põlastusväärseks. Kristlik poliitiline teooria võttis palju üle (pea kõik) üle paganlikust traditsioonist. Kristlus muutus ka religioonina.
Hilisem tsivilisatsioon rikkus aga kõik ning nüüd on inimeste moraalse languse pärast (inimesed muutusid ahneks) vaja ka valitsust ja seadust. Valitsus tuleneb puhtalt inimeste kurjusest, on Jumala poolt langenud inimkonnale määratud. Hilisema kristluse kombel räägib Seneca sellest, et tegelikult pole poliitilisel võimul mingit eesmärki omaette, ideaalis poleks seda üldse vaja. Seneca ja Marcus Aurelius (121 180) olid usklikud stoikud, kes rääkisid inimese loomupärasest patususest, kurjus inimeses on kõrvaldamatu ning tõeline voorus pole mitte lunastuse saavutamine, vaid lõputu võitlus lunastuse nimel. Ülistatud on halastus, armastus, sallivus, inimlik sümpaatia, kohusetunne, mõistuspärase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti põlastusväärseks. Kristlus muutus ka religioonina. Neljandal sajandil paganpühad ja tavad ristiusustati (nt jõulud,
annaabi.ee 
