Paavstid tsölibaadis Omati rohkesti armukesi Esinduslikus, eeskujulik käitumine Itsitamine jumalateenistuste ajal Võrdväärne kohtlemine olenemata seisusest/jõukusest Ei suutnud makse maksta kirikust väljaviskamine Pihtimine ja andestuse palumine enda pattude eest Patulunastuskirjade müümine, et raha eest pääseda pühatulest Hingede lunastamine müügiks viis reformatsiooni alguseni Reformatsioon ehk usupuhastus Dominiiklasest Johann Tetzel asus indulgentse müüma - kuulutas: „kui raha kirstus kõliseb, hing puhastustulest pääseb“ Tezeli saatjaks oli Rooma Katoliku kiriku paavst, kes tahtis koguda raha Rooma Peetri kiriku rekonstrueerimiseks
kirik. Samuti selle tulemusel vähenes tunduvalt katoliku kiriku pooldajaid, kes nüüd pöördusid uue usu poole. Majanduslikult tähendab reformatsioon põhiliselt püüdlust vähendada või peatada kirikute suur sissetulek kahtlastelt tehingutelt. Kirik ei tohtinud paljude arvates omada suurt rikkust, kuna see käis algkristlike põhitõdede vastu. Kiriku maist vara pidi piirama näiteks Lutheri seisukoha järgi patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud
· Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) · o Calvin (1509-1564) · . o Henry VIII (1491-1547) · . o Filippe II (1527-1598)
Samuti jõudsid mitmed haigused Euroopasse, kasvas väärismetallide sissevedu. 4. Reformatsioon põhjused, eeldused Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Rootsis Põhjused. Kuningavõimu tugevnemine, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, indulegentside müük MAA PÕHJUSED JUHID SÜNDMUSED ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD Saksamaa Patulunastuskirjade M.Luther, Saksamaa Usulise tõe ainus allikas on müük oli T.Müntzer lõhestamine, Piibel (emakeelne), vastuvõetamatu, usulise Augsburgi (1555 õndsaks saab läbi usu, tõe ainus allikas on kelle maa, selle võimu teostab
kõrge Francesco Petrarca Lorenzo Valla Niccoló Marchiavelli Erasmus Rotterdamist Thomas More Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernao de Magalhaes Reformatsioon Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patulunastuskirjade indulgentside müük Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483- 1546) oli pärit Saksamaalt Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther muutis meelt ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab
Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema.
4)Usupuhastus a)Reformatsioon Saksamaal: eeldused, põhjused: 1)Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt 2)katoliku kiriku kõlbeline allakäik 3)indulgentsidega kauplemine 4)Rahulolematus katoliku kiriku vastu 5)Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees. Reformatsiooni algata oli Martin Luther. Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte- ristimist ja armulauda. Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519
kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses Kirikumakse suurenemine Kirikuametite müük Martin Luther ja tema õpetus Ta oli reformatsiooni algataja, Saksa teoloog. Tema õpetus seisnes selles, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud vaja ei kirikut ega paavsti. Patulunastuskirjade tulust ehitati Rooma peetruse kirik. “Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta kiriku mahapõletamist.” 31. oktoobril 1517 tõi Martin 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees Ta soovis et piibel tõlgitaks mitmesse keeled, et kõik saaksid sellest aru. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Tema põhimõte oli see, et inimene peab ise usust aru saama.. Preestril õigus abielluda
Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides.
See pöhjustas palju probleeme. 1) Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha. 2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike ametikohtasde müük, patulunastuskirjade (indulgentside) müük. Sellel ajastu vaimst palet möjutas palju humanist ja renessanss, hakati rääkima ühtekuuluvusest, saksa öigusest, saksa keelest, rahva röhumine katoliku kiriku poolt, avaldas möju teoloogiakäsitlusele ja filosoofia öpetusele. MARTIN LUTHER Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther (sünd 10.11.1483 Eislebenid). 1507 pühitseti Luhter preestiks. Ta astus Saksi kuurvürsti asutatud Wittenbergi plikooli, elades ise ordukloostris
Kloostrite ülesandeks oli koolihariduse korraldamine ladina keeles ja vaeste ning haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased- asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid elada ainult oma kätetööst, lükates tagasi sissetuleku, loobusid jumalateenistuse lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku
Selle parimaks näiteks oli Avignoni vangipõlv, kus paavst oli sunnitud elama Prantsusmaal vastavalt kuningate võimule. Vaimulikuvõimu nõrgenemise põhjused olid: · Tekkisi tugeva keskvõimuga rahvusriigid, kes ei vajanud paavsti. · Ilmaliku hariduse levik. · Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist. · Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal
vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema.
annaabi.ee 
