Vabariigi ajal sai võimukandjaks 2 valitava võimuga konsulit, kelle põhiülesandeks oli sõjaväge juhatada. Riigi eesotsa jäi ka senat, kelle kätte olid koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Selleks ajaks olid patriitside ja plebeide vahelised suhted muutunud väga pingelisteks ja vaenulikeks. Kuna aga suurem osa Rooma vabariigi kodanikest olid plebeid, ja seega ka moodustas suurema osa sõjaväest, oli patriitsidel väga raske plebeide nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, mis viis 450. aastal eKr Rooma esimese seadustekogu avaldamiseni 12 tahvli seadused. 370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi
Roomas vabariigi periood 510-30 eKr. Valitsemine : · Senat · 2 konsulit · Magistraadid Kogu Itaalia Rooma võimu alla 265.eKr Patriitsid Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. 12 tahvli seadused I Rooma seadustekogu Plebeid Rooma riigi kodanike seisus Rooma rahvas inimesed, kes elasid Roomas. · 287 a. Plebeidel ja patriitsidel võrdsed õigused. ... · I Puunia sõda 264-241 eKr. Kartaago ja kreeklaste vahel Sitsiilia pärast -> Rooma võitis · II Puunia sõda 218-201 eKr Kartaagolased tahtsid oma positsiione taastada -> Rooma võitis · III Puunia sõda 146 eKr. Kuna Rooma kartis, et Kartaago saab liiga võimsaks -> Kartaago vallutati. Vallutatud territooriumitel : · Itaalias Võidetuilt võeti ära osa maast. Rajati Rooma kodanike asulaid
Riigiametnikud, rikkad Ei olnud väga vajalik saada maavaldajad plebeiks Senaatori ja –ratsanikuseisusest Lihtrahvas, talupojad Kõik kodanikuõigused(ainult Võisid osaleda nemad pääsesid riigi- ja rahvakoosolekutel, aga neil ei preestriametisse ning senatisse) olnud selliseid kodanikuõiguseid nagu patriitsidel 4. Võrdle Kreeka ja Rooma ühiskonnakorraldust KREEKA ROOMA RELIGIOON Anteropomorfsed Kreeka kultuurist jumalad, oraaklid, mõkutatud. Olümpose mägi Jumalatel teised nimed. HARIDUS Väga tähtis, lapsed Poistel sõjaline laste saadeti kooli. Uued ained kasvatus. Perekonna
Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik, riiki juhtisid magistraadid ja senat, ning riigiametites olid vaid piisavalt jõukad ja tuntud inimesed. Senat- Aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiigelajal umbes 300 liiget, hiljem arv tõusis. Senaator- Senati liige, kes oli ametis eluaeg. Kogenud riigimehed ja senati otsustel oli sedause jõud.
künkale asula, teised kõrgendikus asutati hiljem ning terviklik linnakompleks kujunes alles VI sajand eKr. Mõisted Res Publica- ld k ,,avalik asi"- vanarooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa pea kogu rahvas, kuna rooma oli vabariik hakkas res publica ajapikku tähitsama just vabariikliku korraldust Patriits- ld k pater-isa muistest suguvõsast pärit suursugune roomlane, rooma vabariigi algusaegadel kogu võim patriitsidel, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei- ld k plebs-,,lihtrahvas"- vanarooma lihtrahva liige, rooma vabariigi algusaegadel jäeti võimust kõrvale, aja jooksul omandasid patriitsidega võrdsed õigused Proletaarid- vana rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Rahvatribuun- vanarooma riigiametnik, alguses kaitses plebeide ning hiljem kõigi kodanike üigusi 12 tahvli seadused- 450 a eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, tuntakse 12 tahvli
kuuluda senatisse. Kodanikud , kes patriitside hulka ei kuulunud ,oli plebeid . Neil oli lubatud osaleda ainut rahvakoosolekutel . Enamus neist olid vaesed ja võlgavõtt tekitas neis alatasa hirmu orjastamise ees . Kuid nende hulgas oli ka jõukamaid , kes taotlesid patriitsidega võrdseid õigusi . Patriitside ja plebeide vahelised suhted olid vaenulikud ja sõjakad . Kuna plebeide oli rohkem ja nad moodustasid enamiku sõjaväest , siis oli patriitsidel raske nende nõudmistele vastu seista . Nii tekkisid rahvatribuunid eraldi ametnikud plebeide seast , kes tohtisid keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise , kui see oli ülekohtune plebeide suhtes . Plebeide nõudmisel pandi 450 eKr kirja esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadus . Plebeidele olid need üsnagi karmid , kuid vähemalt olid need kirja pandud ja see andis võimaluse edasi nõuda nende muutmist jne . Varsti
(võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid pigelised ja sageli vaenulikud. Kuna suurem osa kodanikke olid siiski plebeid, oli patriitsidel nende nõudmistele raske vastu seista. Esimene õigus, mille plebeid suutsid saavutada oli õigus enda seast valida rahvatribuunid (tohtisid keelata riigiamentnikke või senatid võtma vastu otsuseid, mis plebeidele kahjulikud olid). Kuna plebeid kartsid patriitside omavoli seaduste tõlgendamisel, nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud)
Patriitsid: teatud suurte perekondade liikmed, kes olid ammusest ajast kastiks organiseerunud. Mingil ajal oli ka abielu väljaspool kasti keelatud. Nende perekondade pead moodustasid Senati; see asutati kuningriigi ajal ja elas selle languse üle. Patres’ed olid ümbritsetud oma perekondadest, liitlastest ja klientidest. Patriitsidest saavad -V saj. suurmaaomanikud-karjakasvatajad; plebeid on põlluharijad. Patriitsidel privileeg auspiitse korraldada ilma preestriteta. Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid. Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine: tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis;
2. Vabariigi aeg 21 Ibid 22 M, Pärna. Op cit. 23 Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm 24 M, Pärna. Op cit. 25 Ibid 13 Kuninga ärasaatmisega ei saavutanud riik hetkega demokraatlikkust - see kujunes aegamööda. Muudatused hakkasid toimuma peale plebeide ülestõusmist ja ähvardust linnast lahkuda või ähvardust loobuda riigikaitsest. Peale seda said nad endale õigused, mis olid ainult patriitsidel. Nendeks olid näiteks õigus abielluda patriitsiga, millega kadus sakraalne takistus pidada riigiametit ning said ühe konsuli koha. Tähtsaim reform lihtrahva jaoks oli Rogationes Liciniac Sextiae,millega alandati maksusid, kustutati võlad, anti plebeidele maad ja anti õigus valida üks konsul enda hulgast. Sama reformiga said plebeid õiguse pääseda preetori ametisse ja aastal 350 eKr valiti üks tsensor plebeide seast. Plebeide rahavakoosolekud saavad üldise
kodanike loetelu. Kui oli teatud määrani varandus, kanti censori poolt ratsanikke hulka. Algselt neil suurt rolli ei olnud. Hakkasid kõige tähtsamat rolli mängima keisririigi ajal, al augustusest 30 ekr. Nende seast valis keiser meelsasti ametnikke. On arvatud, et patriitsid ja plebeid eristusid sellega, et patriitsid tegelesid rohkem karjakasvatusega, plebeid põlluharimisega. Selles kaheldakse, ei võeta tõsiselt. Võib öelda, et al 366 ekr on poliitiline võrdsus, aga patriitsidel on privileege, mida nad on säilitanud. Neil on õigus korraldada auspiitse. Tavaliselt korraldasid preestrid, aga patriitsidel on müstiline õigus. Justkui võime õigesti tõlgendada lindude käitumist. Oli tähtis, sest korraldati tähtsate ettevõtmiste eel. Plebeid pidid kutsuma preestri või patriitsi. Sünnijärgne privileeg. Samal ajal plebs moodustas suure osa rahvastikust. Plebsil kujunes välja oma võimustruktuur, oma magistraadid. Tribunus plebis/ plebei- rahvatribuun
samniitide vastu, kus lõppkokkuvõttes oldi edukad: aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid usutavasti kuulsatest esiisadest põlvnevad Rooma elanikud. Neile kuulusid riigiametnike ja preestrite ametikohad, neile kuulus õigus tõlgendada tavaõigust ja nemad olid senati liikmed. Nad olid enamasti jõukad ning omasid suuri maavaldusi. Plebeidid mittepatriitssed Rooma kodanikud, kes osalesid ka rahvakoosolekutel. Nende vaesus tingis patriitsidel võlgu võtmise ning sellest tulenevalt orjastamishirmus elamise. Mitte kõik plebeid polnud vaesed, rikkamad nõudsid võrdseid poliitilisi õigusi. Klassivahedest tingituna kestsid patriitside ja plebeide vahelised konliktid terve vabariigi kestel. Kuna plebeidele kuulus enamus sõjaväes ei saanud patriitsid nende nõudmistele vastu hakata ning see viis plebeide esindajate rahvatribuuni valimiseni. Plebeide nõudmisel koostati ka esimene seadustekogu: 12 tahvli seadused
Ka edaspidi lugesid roomlased kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist, kohusetäitmist riigi ja perekonna ees. Roomlaste ranget kodanikumoraali saab võrrelda ainult Sparta omaga. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Itaalias patriitside aristokraatia. Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest (patres – isad ladina keeles. Ainult patriitsidel oli õigus olla riigiametnik ja preester, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamus patriitse olid jõukad maavaldajad ja nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekul. Enamik plebeisid olid vaesed kodanikud, kes sageli olid toime tulemiseks sunnitud rikastelt patriitsidelt raha laenama ja elasid alalises võlgade eest orjastamise hirmus
See tekitas Spartacusel suurt pahameelt. Kuid eriti tigedaks tegi õpetaja üks eriline asjaolu, nimelt see, et tema silme eest sattus surmaohtu Artorix, keda Spartacus armastas. Võitlus ei kestnud kaua. 20 minuti pärast jäid võitjaks neli traaklast, kelle hulgas oli ka Artorix. Pärast seda tahtis Sulla, et Spartacus võtaks ühe surnu kilbi ja mõõga ning võitleks nelja ellujäänu vastu. Läbitungiv naisekarje kostus siis saalis ning uksel seisis liikumatult Valeria. Ta sõimas kõigil patriitsidel näo täis ning selleabil päästis Spartacuse võitlemast Artorixiga. Sulla oli väga vihane oma naise peale kuid suure koguse veini tõttu, mida ta joonud oli, ei saanud ta midagi Valeriale teha ning läks magama. Järgmise päeva alustas Sulla saunas käiguga. Seal teatati talle, et Granius on saabunud Cumaest ja ootab tema korraldusi, mille peale käskis Sulla saabuja tema juurde tuua. Granius oli Sullat tema seljataga maha teinud ning selletõttu määras Sulla Graniuse surma
annaabi.ee 
