USA, Suurbritannial ja Prantsusmaal oli seal traditsiooniline mõju koloniaalajast. Nõukogude teoreetikud töötasid muuhulgas välja teooriaid selle kohta, kuidas Aafrika riigid jõuaksid võimalikult kiiresti ühiskonna ,,sotsialistlikku arengufaasi". Teooriatel polnud aga tegelikkusega mingisugust seost, nende järgimine põhjustas sageli tõsiseid loodus- ja majanduskatastroofe. Ideoloogilise koolituse eest hoolitses 1960ndate alguses asutatud Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool Moskvas, kus õppisid peaasjalikult Kolmandast maailmast pärit üliõpilased. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus osa varem idabloki mõjusfääri kuulunud riike nn paariariikideks (rogue state), mille tugev keskvõim põhines massilistele inimõiguste rikkumisele ja opositsiooni jõhkrale mahasurumisele. Teised riigid langesid aastatepikkustesse sisekonfliktidesse, hakati rääkima ebaõnnestunud kongo Demokraatlik Vabariik jt
1815 maeti nii Louis XVI kui ka Marie-Antoinette St. Denisi kiriku surnuaeda. Louis XVI ja Marie-Antoinette vangistusega algas esimene Prantsusmaa Vabariik. Kasutatud kirjandus · ,,Prantsusmaa ajalugu" Gerard Labrune, Philippe Toutain 2000 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Troonilt tapalavale: Kroonitud peade verine lõpp" Helga Thoma 2002 · ,,Kuningate viimased päevad" Patrice Gueniffey 2014 · ,,Kroonitud võõral maal: Kaheksa kuninglikku printsessi" Tema Kuniglik Kõrgus Kenti Printsess 2000 · ,,Prantsuse kuningannad" Gerd Treffer · https://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI_of_France · https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette ·
jätmine. Tema arvates oli normaalne tõsta kogukondlikud huvid isiklikest kõrgemale ehk siis ohverdada pere maailmarevolutsioonile. «Ja mul pole kahju: mul on hea meel, et see nii on,» kirjutas ta lahkumisteates Castrole. 1965. aasta aprillis tõmbus ta avalikust elust tagasi ja järgmised kaks aastat on olnud saladuslikud. Hiljem selgus, et ta oli mõnda aega Kongos koos Kuuba väesalgaga, kus aitas ette valmistada Patrice Lumumba pataljoni. Sügisel 1966 läks ta inkognito Boliiviasse, et luua sissisalk Santa Cruzi regioonis. 2 Fidel Castro revolutsiooni üks juhtfiguure pidi esialgu riigipöörajaile abiks olema oma arstioskustega. Kui aga viimaseid tabas revolutsiooni alguses ebaõnn ning neid jäi järele vaid kaksteist, vahetas ta plaastrid kuulide vastu. Revolutsiooni ajal oli tihti just Che Guevara see, kes lasi oma lähikonnast kahtlusaluseid maha
2. Külastasime Ida-Virumaa ringsõidul Jumalaema Uinumise kloostrit, Ontika panka ja Toila-Oru parki. 3. “Võiksite ometi lõpetada selle Metsiku Lääne kombe kõik ebameeldivad inimesed oma Smith & Wessonist maha lasta,” ahastas diktaatori suhtekorraldaja. 4. “Mis parata, olen harjunud Gordioni sõlmed läbi raiuma,” vastas Rootsi laualt Prantsuse juustu näppav Sahara- taguse Aafrika väikeriigi president, “juba Patrice Lumumba nimelises Moskva Ülikoolis õppimise aegadest on minu lemmikkangelaseks ajaloos olnud Ivan Julm.” 5. Missuguse raadiojaama tunnuslause on “Raadio mõtlevale inimesele”? 6. “Telli ajakirjad Keel ja Kirjandus ning Looming ja sa hakkad naistele meeldima,” näib kirjastuse Perioodika reklaam väitvat. 7. Evat ajas tükk aega naerma Sirbist leitud arvustus pealkirjaga “Ta lendab mesipuu pooleks”, kus kriitik rappis Vanemuise etendust “Mesimees”. 8
Võib aga esineda tegelasi, kes täidavad jutustaja funktsiooni ja/või jutustamist tegevuse osana. - Autor väljendab end tegelaskonna kaudu. 51. Milles seisneb draamakirjanduse ajapoeetika eripära? Meenutage mõnd loetud näidendit kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg? 52. Mis on konflikt? Millised on konflikti põhiliigid? Tooge näiteid. - Vastuolu, võitlus, kokkupõrge. - Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi): 1. rivaliteet 2. ideede, maailmavaadete konflikt 3. dilemma, valik alternatiivide vahel 4. indiviidi ja ühiskonna/kogukonna vastuolu 5. vastuolu üleisikuliste jõududega (Jumal, saatus) 53. Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)? - Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne
2) Bertolt Brecht - tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri-
Krahvinna Gerchwitz (Armastab ka Lulut (lesbiline)) Ooperi lõpus tulevad teg: Professor, Neeger, Jack the Ripper. Teose tähtsamate tegelaste iseloomustamiseks kirjutas Berg igale 12-toonilise helirea. 2 vaatus oli tal täielikult valmis. 3-s oli valminud partitsellina (Laiendatud klaviir). Keegi teine ei teadnud selle olemasolust midagi (ainult B lesk). Austria helilooja Friedrich Cerha lõpetas selle. EE oli Pariisis, 1979, dirigeeris Pierre Boulez. Lavastas Patrice Chéreau. 10. Modernism 20. sajandi teisel poolel (täpsemalt 1945-1970). Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija? („Elupõletaja tähelend“ 1951) Pärast 1945. aastat Peale II MS kulgevad edasi 2 suunda: 1. Traditsiooniline Lähtub ekspressionismist (”Wozzek”) ja neoklassitsismist. Esineb ka hilisromantilisi – puccinilikke teoseid. Seda liini võib ka nim
NSV Liidus. Artikkel ilmus märtsis, kus NSV Liit asub jõuliselt Kuubat toetama. Pingelised ajad olid Kuuba - küsimustes veel ees. Keel NSV-Liidu, peab olema NSVLiidu. 7. ,,Relvastatud Salaorganisatsiooni" kuuluvad ,,ultrad" on paljudes Alzeeria linnades täielikult peremehed... Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud kaheks Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad..., kogu avalikkust erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat ähvardavast ohust (Ultrad lintsivad alzeerlasi Kolhoosnik, 1962). 1962 oli Alzeeria iseseisvumisaasta enne oli seal Prantsusmaa koloonia. Riigis oli puhkenud kodusõda ja NSV Liit toetas sotsialistliku arengutee pooldajaid. 8. Indoneesia õhukaitseväelased on vajadusel valmis kaitsma oma elulisi huve relvaga käes (Tass: 1962). Indoneesias oli võimul kommunistlik reziim ja see avaldus on tehtud NSV Liidu toetuseks. 9
otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga killustunud. Üldiselt võib neid jagada kolmeks. unitaristid eesotsas Lumumbaga, kes pooldasid tugeva keskvõimuga ühtset riiki föderalistid eesotsas Kasavubuga, kelle eesmärk oli osariikide liit nõrga keskvõimuga separatistid eesotsas Tshombegaga, kelle eesmärgiks oli riigi jagamine väikeriikideks Riik sai rahulikult areneda umbes 6 päeva, pärast mida algasid 5
1870. aastal algas sõda, mille prantslased kaotasid. Prantslased kardsid Preisi hegmooniat üle Euroopa. Napoleon III nõuab Pr prestiizi nimel loobumisgarantiid. Kui Bismarck avaldab Pr arglikkuse telegramiga (vms juhtus), kuulutab Pr sõja. Sedani lahing- Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. 2. septembril alistusid Prantsuse väed eesotas Napoleon III ja Patrice de Mac-Mahoniga sakslastele. Mõni päev hiljem likvideeriti Prantsuse keisririik ja loodi Prantsuse kolmas vabariik. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa
Kuid ta kirjutas Buckinghami hertsogi nime paberile ja igaüks näitas talle teed hertsogi Jossi. Hertsog viibis kuningaga Windsoris jahil. D'Artagnan küsis hertsogi esimest kammerteenrit, kes saatis hertsogit kõigil tema reisidel ja kõneles suurepäraselt prantsuse keelt. D'Artagnan ütles talle, et on tulnud Pariisist ja peab tema isandaga otsekohe kõnelema, sest kaalul on elu ja surm. D'Artagnan kõneles nii usaldustäratavalt, et Patrice -- nii oli ministri teenri nimi -- jäi teda uskuma. Ta laskis kaks hobust saduldada ja sõitis ise teejuhiks kaasa. Kui Planchet hobuse seljast maha võeti, oli ta kange nagu puunott: vaese poisi jõud oli päris otsas. D'Artagnan näis aga olevat rauast. Jõuti lossi ja päriti seal järele; kuningas ja Bucking-ham olid soos linnujahil, kakskolm ljööd eemal. Kahekümne minutiga olid nad juhatatud kohas. Varsti kuulis Patrice isanda häält, kes oma jahikulli hõikas.
org/publications/qualitycriteria1_2draft.htm Tänusõnad Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane Colignon (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Jean-Pierre Dalbéra (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Giovanna Damiani (Firenze Riiklikud Muuseumid, Itaalia); Patrice Dartevelle (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Dirk De Wit Kujutava Kunsti Algatus (Belgia); Debbie Esmans (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ariane Fradcourt (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Catherine Godefroid (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Kathy Haemers, Flaami kultuurivõrk (Belgia); Vesa Hongisto
annaabi.ee 
