Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna
Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid
Rooma paavst, aga mida suuremalt jaolt hoidsid üleval kohalikud, ülikute juhtimisel tegutsevad kirikud ning kloostrite võrgustik. (20) Stabiilsete kultuuri- ja poliitiliste institutsioonide loomiseks ei olnud kristlus ega islam hädavajalikud. Läänemere idakaldal algas usuvahetus alles XII-XIII saj. Leedu jäi kindlalt paganlikuks XIV saj lõpuni ja ka siis toimus usuvahetus poliitilistel põhjustel ning Leedu seatud tingimustel. (21) Algselt oli Rooma piiskop 1 varase kiriku 5 patriarhist (ülejäänud 4 olid Jeruusalemma, Konstantinoopoli, Antiookia ja Aleksandria piiskopid), kes nimetas end Püha Peetruse ja Püha Pauluse järglaseks nende pühakute luude vardjaks. (22) Paavsti ja Frangi riigi tipphetk saabus 800.a jõululaupäeval, mil paavst Leo III (795-816) kroonis frankide kunni Karl Suure (768-814) uueks Rooma keisriks läänes, pannes sel moel aluse Pühale Rooma riigile, mis mõningate katestustega, saatusepöörete ning iseloomu ja sisu muutumisega püsis 1806
Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus,distsipliin,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskondbond-taluperemees,ting- kohalik
Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal: * Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja. * Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga: kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada
kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusu kirik Õigeusu kirik ehk ortodoksi kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Juba palju varem, 5. sajandil, olid eraldunud vanad oriendikirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid, ning Assüüria Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik). Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr.
riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti rohutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, kuid ühtlasti ka toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform
4.Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18.sajandil Kirik ja riik 17.sajandil Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned
Mis oli Karl Suure kroon ? Nelja maailmariigi idee prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand
valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani. Õigeusukirik ja riigivõim- 1589. aastal muutus vene õigeusu kirik ka vormiliselt iseseisvaks. Laguneva riigi taasühendajaks sai õigeusu kirik, kelle eestvedamisel moodustatud maakaitsevägi jõudis 1611. aasta suvel küll Moskva alla, aga läks sisemiste vastuolude tõttu laiali. Venemaa Patriarhi nimetab ametisse tsaar. Patriarh on eraldiseisev Ida-Kiriku Konstantininoopoli patriarhist. Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele- Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, välismaalastest ohvitserid asendati järk-järgult vene aadlikega, metallitootmise suurendamine, sest Venemaa vajas paremat relvastust, rajati riidemanufaktuure, Peeter I loobus vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Muudeti valitsusasutuste struktuuri- bojaaride duuma tähtsus vähenes ning Peeter asendas selle
Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid. Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [164576] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest. Suurimaks neist kujunes Stepan Razini juhitud Doni kasakate mäss, mis kasvas üle kogu Alam- ja Kesk-Volgamaad haaravaks talurahvasõjaks (167071). Ulatusliku rahvakäärimise tõi kaasa ka patriarh Nikoni läbiviidud kirikureform. Pikaajaline eraldatus teistest kreeka-katoliku (õigeusu) maadest oli Venemaa kirikukombestikku toonud mitmeid muutusi, mida nüüd kõrvaldama asuti
annaabi.ee 
