2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil juhuslikult pole siin poes müüa komfortseid botikuid, väikest tamburiini, magusat
aastal, kui pataljon loodi. Moto "E pluribus unum" tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
enne Nõukogude okupatsiooni, siis Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Aga Jaroslavlis moodustati eestlaste jazz orkester Rostislav Merkulovi juhatusel, mis peale sõda 1948. aastal keelati siis juba Nõukogude võimu poolt. Nii, et jazzi sai viljeleda paradoksaalselt ainult sõja ajal. Võib julgelt öelda, et just Jaroslavli Kunstiansamblid olid viimase ilmasõja ajal eestlaste edukaim väeosa, tehes pika puuga ära nii korpusele kui ka pataljonile. Kui mujal andsid kontserti katjuusad, vilistasid pommid ja möirgasid kahurid, siis kunstiansamblid viisid külakostiks koorilaulu ja rahvatantsu, millest juba siis kujunes eestlaste teine, tagavaraks hoitav relv, sest nagu öeldakse: me ei ole mitte ainult laulu-, vaid ka tantsurahvas! Kui laulukoorid on lahingus oma töö teinud, lastakse tagalast valla tantsurühmad ja pärast seda pastlaplaginat on vaenlane murust madalam.
valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva. 1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. 28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10
Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel
põhja pool asuva Hutõni kloostri lähikonnas viidi Rebase pataljon Novgorod-Tshudovo maantee ääres asuva Podberezje küla kõrgusel oleva punaste sillapea vastu ja Volhovi ülemjooksu nurkpositsioonile. Sillapea oli püsinud Volhovi koti lahingutest peale, venelasi ei saadud kuidagi üle Volhovi tagasi lüüa ja sillapea oli aasta jooksul koguni laienenud. Sillapea neutraliseerimiseks pidid sakslased selle vastu asetama 19. Läti Relva-SS Vabatahtlike Diviisi. Pika lõigu mehitamine tekitas pataljonile raskusi. Rinnet markeerisid hõredalt paigutatud laskurpesad. Tihti hiilisid punaste piilkonnad eestlaste vahelt läbi, mida soodustas ka jõeäärne suletud maastik ja kõrge rohi. Nii tuli ette ka väiksemaid lähivõitlusi. Sügisel muutus olukord eriti pingerikkaks. Sügisene vihm muutis Volhovi-äärse ligipääsmatuks, kaevikud muutusid kraavideks ja ulualused kaevudeks. Olukord polnud parem ka Soodeni pataljoni lõigus, mis asus Rebase pataljonist vasakul
paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Scoutspataljoni embleem 4 Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule. Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem. Scoutspataljoni lipp 5 Relvastus ja varustus Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ''CV-90'', lisaks sellele ka veel soomustransportööre ''Sisu XA-180EST'' ja ''Sisu XA-188''
Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3. diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 15.30.Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele. Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu - Volmari suund; selleks tuli Landeswehr'ilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond. See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn. Otto Tiefi juhatusel ja 1. polgu II pataljonile kapten A. Scherveli juhatusel. Kalevlaste Maleva saabus rindele 22. juunil kell 3.00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu
aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3 diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu ? Volmari suund; selleks tuli Landeswehrilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn Otto Tiefi juhatusel ja 1 polgu II pataljonile kapten A Scherveli juhatusel Kalevlaste Maleva saabus rindele 22 juunil kell 300Koos soomusrongi nr 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta Kallaletungi toetas 3 suurtükiväepolgu 2patareiMeie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud Kuid mõnesuguste segaduste tõttu
Just kooliõpilased olid viimaste hulgas, kes pidasid lahingut Narva jõe idakaldal ja tulid sealt linnast alles siis, kui sillad üle jõe olid juba purustatud. Pärst kodulinna vaenlaste kätte langemist Tartu kooliõpilasi Viljandisse koondanud, asus Tartu vabatahtlike pataljon sealt 13. jaanuaril 1919 pealetungile piki Võrtsijärve idakallast. 16. jaanuaril vallutas pataljon Rannu mõisa, kus kandis ka esimesi kaotusi. Järgnevail päevadel toimusid lahingud Valguta kandis. Sinna saabus pataljonile täienduseks veel 40 vabatahtlikku, kellest enamus olid Tartu üliõpilased ja kooliõpilased. Jaanuaris kuulus pataljoni koosseisu ümmarguselt 400 meest. Võideldes vaenlase ülekaalukate jõududega Valguta, Rõngu, Pikassilla ja Hummuli juures, osutus Tartu vabatahtlike pataljoni tegevus seal enamasti edukaks. Eesti vägede üldise pealetungi arenedes puhastas pataljon vaenlastest Võrtsijärve idakalda ja Väike-Emajõe oru. 1. veebruaril pealelõunal jõudis 5 pataljon Valka
Küll aga ei olnud aega meestel oma teenitud kuulsust kaua nautida. Juba peagi saadeti nad jälle teele. Hadnitsa ümbruses Harkovi lähistel toimus mitu kokkupõrget venelastega. Punaarmee käsutuses oli ~1000 soomustatud üksust. Sellegi poolest suutsid eestlased pealetungid peatada ja oma positsioonid säilitada. Peale Hadnitsa lahinguid oli pataljonis alles 157 meest. Seda küll täiendati pidevalt, aga rasked lahingud kahandasid neid numbreid koheselt. Detsembris saadeti pataljonile appi 500 meest, kes oli vaja välja õpetada. Neist moodustati pataljoni „Narwa“ 4. kompanii. Peale seda, kui Punaarmee oli „Tšerkassõ kotis“ kümme sakslaste diviisi sisse piiranud sai pataljon väga suuri kaotusi. Nad ühendati diviisiga „Wiking“ kuid kui nad olid piiramisrõngast välja murdnud eraldati Narwa Wikingist ja saadeti tagasi Eestisse. Siin korraldati neile pidulik vastuvõtt Tallinnas, peale mida pataljon allutati 20
nid on erinevate ülesannete ja struktuuriga. Lahingutoetuse ja lahingutee- nindustoetuse pataljonid on väiksemad, neis on 400600 isi- kut. Vanasti nimetati pataljone koondavat üksust rügemendiks Kompanii või polguks, kuid tänapäeval ka- sutatakse NATO riikides seda terminit harva, küll on see käibel Venemaal. Rügement koosnes Rühm 34 pataljonist. Eestis on pataljonile järgneva üksusena kasutusel brigaad, mis koosneb 34 jalaväepataljonist Jagu Pooljagu ning lahingutoetuse (suurtüki-, pioneeri-) ja lahinguteenindus- toetuse (tagala-, meditsiini-) pa- taljonist, kokku on brigaadis 60008000 kaitseväelast. Eestis on brigaad suu- rim üksus. Suuremates riikides on kasutusel veel diviis, mis moodustub 34 brigaadist;
annaabi.ee 
