Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pastoosselt" - 11 õppematerjali

Micelangelo ja Veneetsia kuntsnikud
1
odt

Micelangelo ja Veneetsia kuntsnikud

Kunst Õp lk 79 küs. 4 - 9 vastused: 4. Veneetsia maalikunstnikud keskendusid oma töödes värvile. 5. Giorgione töödes valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit, tema tuntuim töö on ,,Magav Venus". ,,Äike" on oluline sellepoolest, et seal valitseb loodus ­ puude rohelisus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus jne. 6. Tiziani mõjul hakati laiemalt kasutama õlivärve. Maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintliga, vaid vahel ka sõrmedega 7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. 8. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibliteemades kui ka kaasaegsete portreedes. Tizian sai palju tellimusi .................................................................................. . 9

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Õlivärvid
2
doc

Õlivärvid

Veelgi vajalikum on palett, mille peale värvid enne maalimist kantakse ja kus nad kokku segatakse. Ja loomulikult vajab õlivärvidega töötav kunstnik pintslit. Õlivärvidega maalitakse põhiliselt kahel klassikalisel viisil. Esimest neist kutsutakse alla prima tehnikaks. Alla prima eeldab kiiret ja hoogsat maalimist. Pilt tuleb hoogne ja vahetu, sest valmib ühe või kõige enam kahe seansi jooksul, mis toimuvad enne kui värvid kuivada jõuavad.. Maalitakse tavaliselt pastoosselt, eriti valguspinnad, varjud jäetakse õhema värvikorra alla. Teine võimalus õlivärvidega töötamiseks on mitmekihiline maalimine. Mitmekihilises maalis kasutatakse erilisi läbipaistvaid või poolläbipaistvaid vahekihte - lasuure. Need maalitakse õlis lahustunud vaikudest valmistatud lakkidega, kuhu on sageli lisatud ka pisut värvainet.. See töö nõuab meistrikätt, sest arvestada tuleb nii külmade kui soojade

Kultuur-Kunst → Kunst
27 allalaadimist
Kunst II maailmasõja ajal
9
docx

Kunst II maailmasõja ajal

kindalpiirilised vormid Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri Girl vith a Suitcase (1961), One of the best performances of Claudia Cardinale ­ filmikunsti näide, Zurlini Vedova Burri Rühmitus ,,Cobra" Moodustati 1948 a Kopenhaageni, Brüllesi ja Amsterdami kunstnike poolt. Maalisid väikseid abstraktseid pilte pastoosselt (paksult), rahutult segatud värvimassiga Karel Appel, Asger Jørn, Corneille Pariis Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism Kunstnikud maalisid reljeefitaolist paksu värviga kindlate piirjoonteta kujundeid P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil) Soulages Hartung J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut)

Kultuur-Kunst → Kunst
3 allalaadimist
Informalism euroopas
7
doc

Informalism euroopas

ja reljeefseks. Burri Kõige kuulsam ja mõjurikkam oli siiski prantslane Jean Dubuffet. Kolmanda katse järel aastal 1942 õnnestus tal kunstnikuna läbi lüüa. Ta maalis naivistlikke, lapselikke, aga ka jõhkraid inimesekujutisi. Järgnevatel aastatel kasvas tema kunsti brutaalsus ja primitiivus veelgi. Inimeste näod ja kehad muutusid äratundmatuseni. 40.aa. lõpus hakkas ta maalima pastoosselt. Hiljem hakkas ta värvimassidesse lisama kõikvõimalikke kunstivõõraid aineid nagu liiv, puulehed, metallipuru jne. Dubuffet vahetas mitu korda stiili. Ta töötas ühe läbi ja kui tundis selle olevat ammendanud läks ta järgmise juurde. Selle poolest erines ta teistest oma aja kunstnikkest. Dubuffet toetas antikultuurset kunsti. Ta lootis selle abil vabastada inimese konventsioonitajumise. Kultuuri poolt tõrjutud

Kultuur-Kunst → Ameerika vähemusrahvad
25 allalaadimist
Renessanssi üldiseloomustus-kunstnikud
3
rtf

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek", kus kolmnurkse kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 17. Pidusöök Lev'i majas.: See hiiglaslik maal mõõtmetega 13,1 x 5,55 m on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali ehk refektooriumi jaoks. Nagu tavaks, kujutas see Püha õhtusöömaaega. Kuid kunstnik tõi pildile ka muid tegelasi. Peagi kutsuti ta inkvisitsiooni ette aru andma, miks on nii püha teemaga pildil sakslaste moodi purjus sõdurid, narr, papagoi ja muud sobimatut

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
66 allalaadimist
Maalimine
9
doc

Maalimine

värv hakkab sellega segatult kollaseks tõmbuma. Kui soov valmistada värvisegu, mis on paksem, kuid kuivab kiiremini, segada tärpentinile ja linaõlile juurde natuke dammarvaiku. Kunstipoodides saadaval ka erinevad valmismeediumid. Akrüülvärvide lahustamiseks sobib tavaline puhas vesi. Akvarellide meediumiteks on kummiaraabik (lisab sära ja läbipaistvust), härjasapp (parandab voolavust), aquapasto (zelee, mis aitab akvarelle paksendada ja maalida nendega pastoosselt). PRITSIMISTEHNIKA Töövahendid: akvarell-või guassvärvid, vana hambahari, paber või värvilised paberid, veetops, pintsel Töökäik: · aseta paberi alla ajaleht või kilest alus · vala topsidesse värv ja lahjenda veega · kasta vana hambahari värvi sisse, hoia harja paberi kohal · vea joonlauda või vana plastikkaarti mööda harja enda poole, nii et värv pritsiks paberile

Kultuur-Kunst → Kunstiõpetus ja didaktika
43 allalaadimist
12-KLASS-KUNST
7
doc

12. KLASS, KUNST

grupp"), mis tegutses aastatel 19521954 ja pani oma näitustega aluse briti popkunstile. Peter Blake (sünd 1932) lõi põhiliselt detailikirevaid kollaazhe naivistlikke maale, millele on lisatud kommertslikke banaalseid fotosid ja triviaalseid detaile. Tema teosed võivad olla nii rangelt stiliseeritud ja geomeetriliselt organiseeritud pildipinnaga kui ka pastoosselt maalitud (enamasti rohelist värvi eelistades). Tihti kajastab ta spordi ja teatrimaailma motiive. Blake'i vabaltmaalitud pilte vaadates tekib väga vanaemaaegne tunne.Inglise popkunsti üks rajajaid Allen Jones (sünd 1937) on töötanud kõikvõimalikes kunstitehnikates ning teinud seda maailma paljudes paikades (New York 196465, Hamburg 196870, Jaapan 1974, Kanada 1975, Los Angeles 1977, Shveits 1978, Hiina 1979 jne)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
KUNSTIAJALUGU 12 klass
34
docx

KUNSTIAJALUGU 12.klass

3. Mida tähendab ,,neo"? Neo-uus 4. Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6. Lahka ära sõna ,,Cobra". Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7. Nimeta vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9. Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
142 allalaadimist
Kunst 19-Ja 20 saj vahetusel
42
docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

3.Mida tähendab „neo“? Neo - uus 4.Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6.Lahka ära sõna „Cobra“. Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7.Nim. Vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest „brutaalne“ kunst on väärtuslikum kui „kultuurne“

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
95 allalaadimist
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

Kõige kuulsam ja mõjurikkam 50-ndate aastate Euroopa kunstnik on prantslane Jean Dubuffet. Peale ebaõnnestunud katseid jõudis Dubuffet 40-ndate keskpaigas maalikunsti juurde. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1944 ja äratas tähelepanu naivistliku, lapseliku aga jõhkra inimesekujutusega. Dubuffet' kunsti primitiivsus ja brutaalne jõulisus kasvasid järgnevatel aastatel veelgi. Inimeste näod ja kehad moondusid äratundmatuseni. 40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali ­ liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne. Mõned teosed valmisid põrandal nõnda, et värvi ja lisaainete hulka oli segatud kustutamata lupja, mis reageeris peale valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
941 allalaadimist
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Kõige kuulsam ja mõjurikkam 50-ndate aastate Euroopa kunstnik on prantslane Jean Dubuffet. Peale ebaõnnestunud katseid jõudis Dubuffet 40-ndate keskpaigas maalikunsti juurde. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1944 ja äratas tähelepanu naivistliku, lapseliku aga jõhkra inimesekujutusega. Dubuffet' kunsti primitiivsus ja brutaalne jõulisus kasvasid järgnevatel aastatel veelgi. Inimeste näod ja kehad moondusid äratundmatuseni. 40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali ­ liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne. Mõned teosed valmisid põrandal nõnda, et värvi ja lisaainete hulka oli segatud kustutamata lupja, mis reageeris peale valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun