Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus
Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 %
vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised
vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22
RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks
vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22
riskidele ja likviidsusele. (Laenuportfell 75%, Raha ja nõuded KP'le 18%, Muu vara 3,7%, Väärtpaberiportfell 3,1%, Põhivara 0,2%) 5. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib võõrkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur mõju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP'de ja KA'te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus.
vahendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni nousolek. 35. Krediidiasutuse vara struktuur Krediidiasutuse vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur moju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. 36. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt vaike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav moju maksevoimele. 37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris: • domineerib puhas intressitulu; • mangivad suurt rolli voetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus; • on kulud suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, uld- ja halduskulud); • on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus. 38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi)
pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 -20.00% Joonisel 4 on autoritel välja toodud, kui suure osakaalu kohustistest moodustavad pikaajalised ja lühiajalised kohustised
.) 15 Bilanss on kahepoolne tabel · Tabeli vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat passivaks · Aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis teatud ajamomendil. Kirjed on järjestatud vastavalt likviidsusele. · Passivast saadakse ülevaade allikatest, millest raha pärineb ja need on järjestatud vastavalt kohustuste täitmise ajale. Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne · Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest · Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused ning saadud tulud amortisatsiooni eraldised- mingi osa kantakse kahjumisse (ostetakse mingi asi ja kulu arvestatakse)
4.5 Aktsiaseltsi juhtimine 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum
annaabi.ee 
