Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal kui üle kolme aastane laps saab riigi poolt 300 krooni toetust kuus? See on vaid üks küsimus paljudest. Demokraatia või partokraatia? Operibus credite, et non verbis - uskuge tegusid, mitte sõnu. Ausalt öeldes pole ka palju sõnu vaja, et kokku võtta meie riigis valitsev totaalne kaos - paraku, rahva kahjuks. Eesti rahvas! Aeg on jälle pisut selga sirutada! Hando Henno, E-erakond
Osalusprobleem: suuremal osal täiskasvanud elanikkonnal, ei käi ometi kõik kodanikud valimas. Poliitbroilerid: Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Tagajärjena saab laostatud mitte pelgalt haldusala või omavalitsus, vaid institutsioon kui selline. Vastutuse probleem: kõik valijad pole ühtmoodi informeeritud; pole teada, kuidas kandidaat pärast valimisi käitub, valijal on valida ainult piiratud arvu kandidaatide vahel. Partokraatia parteide võim; seadusandlike ja täidesaatvate organite sees eksisteerib parteide niidistik, mille kaudu toimub tegelik otsustamine ja juhtimine. Korporatiivne seltskond, kes aina laialdasemalt Eestit kontrollivad. Tuleb olla truu. Ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" Demokraatia luhtumise põhjused: · Ebasobiv valimissüsteem · Valesti korraldatud reformid · Väline sekkumine · Sisemine aplus · Väike usaldus
Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on vaja ja teevad kindlasti paremaid otsuseid. 15.Miks on ebaausad valimised ühiskonnale kahjulikud? Põhjendage oma vastust. Tõkestab demokraatiat ja on rahvuslike huvide edendamise seisukohalt kahjulik. Kui võimule on ebaseaduslikult saanud valitsus, siis ei pruugi ta tegutseda rahva huvides. Võidakse vastu võtta seadusi, mis muudavad rahva elu pigem halvemaks, kui paremaks. 16.Mis on partokraatia? Ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" 17.Kes on poliitikas populist? Erakonna liige, kelle eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga
Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted: peibutuspart- situatsioon, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide ja nende "tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine poliitbroiler- noor poliitik, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris partokraatia- ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" referendum- rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses võimude lahusus- demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel põhikiri- ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument
vähemalt selgituse saamiseks näiteks küsimusele ,,Miks nii, aga mitte teisiti?". Selles mõttes on Eestis osalusdemokraatia täiesti olemas aga inimesed lihtsalt ei tea selle rakendamise võimalustest. Osalusdemokraatia rolli suurendamiseks Riigikogu tasandil on minu arvates üks kindel võimalus. See tõstaks hoobilt Riigikogu usaldatavust ja elimineeriks ka teisi peamisi probleeme, mis tulenevad partokraatia läbipaistmatusest nagu valimisnimekirjades madalatele kohtadele palgatud häältemagnetid ja isiklike teenete eest valimisnimekirjade etteotsa saamine. See maagiline lahendus on lahtised valimisnimekirjad, mille alusel saaks parlamenti kõige enim hääli kogunud indiviidid, mitte parteide tagatubade ettepanekul valimisnimekirja etteotsa paigutatud esindajad. Nii saaksid parlamenti poliitikud, keda valijad usaldavad ja kelle kaudu nad soovivad riigi juhtimises osaleda
Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
ombudsmani ülesandeid õiguskantsler ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab partei ehk erakond (2) - ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia (2) - ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine (2,3) - demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pluralism (1) - 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset
neoliberalism - (uusparempoolsus) poliitiline ideoloogia, mis rõhutab vajadust vähendada riigi ülesanded ja sotsiaalseid kulutusi ning tähtsustab vaba konkurentsi ja inimeste vastutust kõigis eluvaldkondades nulltolerants täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ombudsman sõltumatu lepitaja, kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks õiguskantsler partokraatia ühe partei ainuvõim riigis peadirektoraat Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus pluralism erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
valikuid lähtudes juhusest. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka
rahvale aru. OSALUSDEMOKRAATIA Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist?
presidendiks. Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei
valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite. · Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende ,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris
kaudne demokraadia( rahvas valib võimu(rahvaesindajale ehk saadikule antakse MANDAAT)). Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/ tunnused 1) ühe partei ainuvõim(partokraatia) 1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas. 2) riigi võim kontrollib kontrollib kõiki 2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil
seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39 Võttes aluseks rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisest, saame kolm riigi ajaloolist tüüpi: 1) despootia - rahva osavõtt "0", 2) dualistlikud ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses (ainuvalitseja jagab võimu - nt esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), 3) demokraatia - kõrgeima riigivõimu allikas ning kandja on rahvas (on kõrgeim riigivõimu organ - vt § 6 p
annaabi.ee 
