Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine
eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu. Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi. Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti. Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi ,,Trooja sõda"
H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks pankrotti ja ta otsustas loobuda ooperite kirjutamisest. Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid muusikaloos Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on sageli vabaduse eest võitlev rahvas "Iisrael Egiptuses" - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses "Judas Maccabaeus" - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. Messias" 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo " kuulsaim teos
laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt
näiteks tuua „Kalevipoeg“. Üle Euroopa levis „Ilias“ ja „ Odüsseia“ ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile. Kuid kindlasti üheks tähtsamaks kultuuriliseks aspektiks, mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana-Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. sajandist eKr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal olid komöödiad lõbusa sisuga ning tavaliselt parodeeriti poliitikuid. Ka tänapäeval on nende žanrite põhiolemus suhteliselt sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a. eKr. Kavas olid ainult üksikud spordialad ja võistlejateks ainult mehed. Kuid tänapeval on spordialade valik suurenenud ning tingimused laienenud, näiteks võivad nüüdisajal ka naised olümpiamängudest osa võtta. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa
Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus. Lõpuks lastakse Noormehel Roos siiski noppida. 7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu).
, mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks. Linnakirjanikud - skolaarikud ja kleerikud ( vagandid ehk goljaarid). Nad lõid ladinakeelseid laule, kus kuulutatiu ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirjandust, heideti nalja igavese elu üle, ülistati noorust ja elulusti. Silmapaistvaim Archipoeta "Vagandi patutunnistus". Francois Villon - 1431 - 1465 Kes? Linnakirjanduse luuletaja. Tema elu kohta pole palju teada. Olevat olnud igavene pätt, kakleja varas, mõrtsukas. temast on teada ainult kohtukirjade alusel. Mito korda oli teda surma mõistetud ja vangi ka. Milline looming? Loomingus avaldub keskaegne maailmavaade. "Väike ja Suur
Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese aaria, aariale eelneb retsitatiiv Xerxese largo (H nimetas mõtisklevad aariad largodeks) - väljendub H meloodiameistri anne. Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia “Kerjusteooper”John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks pankrotti ja ta otsustas loobuda ooperite kirjutamisest. Veel suurema kuulsuse tõid Händelile tema oratooriumid. Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid muusikaloos. Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on rahvas ( võitleb oma vabaduse eest) “Iisrael Egiptuses” - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses “Judas Maccabaeus” - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased.
seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas, kuna seal oli demokraatia ja sõnavabadus), kujunes pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks; o olustikulisus sellisel juhul on tegemist lihtsalt koomilise jandiga (levinud Spartas, kus võimukandjaid pilgata ei saanud) või o mütoloogilisus -- sel juhul parodeeriti müüte. Igal juhul kujutati kaasaega ja kajastati aktuaalseid teemasid. Komöödia süzee oli enamasti fantastilist laadi. Tegevuse ebatõepära lõi koomilise efekti. Sellele aitas kaasa ka näitlejate otsene pöördumine vaatajate poole illusiooni lõhkumine. Keelekasutus oli vaba, ropendati, tehti kahemõttelisi ning sageli erootilisi nalju. Tänapäeval ei saaks ükski kirjanik endale lubada niisugust sõnavabadust ja roppusi, kui võib leida Aristophanese teoseis.
spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi
kirjarull vastavalt positsioonile. Juuksed tavaliselt hallisegused. Võis olla väga akrobaatiline roll. Doktor: sarnanes Pantalonega. Mõlemad pereisad, kummitas pidev ebaedu neil kunagi ei vedanud. Pantelone dünaamiline, doktor aga staatiline. Tema maski põhiroll oli kõne. Võis lõputult lobiseda, filosofeerida jne. Oli harva elukutselt arst, arst tegelaste nimekirjas eraldi. Doktor oli kui õpetlane, õpetuse paroodia. Elukutselt pigem jurist. Parodeeriti õpetatust kui sellist. Pologna maski kandis, sest Polognas oli kuulus ülikool, mille õpilastel puudus rakendus ja nad hulkusid lihtsalt tänavatel ringi ja jutlesid tänavatel. Erinevaid nimesid võis kanda. Tema trikiks oligi tema efektne naljakas monoloog. Riietus oli tavaliselt üleni must, valge krae ja tohutu laiaäärne kübar. Vöö vahel võis anda mitmesuguseid esemeid (mõõk, pistoda, paberirull vms), mask mis kandis aind ülemise näopoole. Zannid: tulenes itaalia Giovannist
,,Kangruid" anarhistlike rünnakute kontekstis. Esimene avalik etendus sai meeletu edu osaliseks. Brahm avas selle lavastusega oma juhipositsiooni. Hauptmanni pooldajad olid teravad, aga nii olid ka vastased: Deutsches Theater'is loobus keiser näiteks oma loozist. 2004 tekitas lavastus sarnase skandaali, kui selle lavastas Volker Lösch Dresdenis: kuu hiljem keelati lavastus ära. Veebruaris 2005 loodi uus lavastus ,,Dresdeni kangrud", milles ei kasutatud Hauptmanni teksti ja parodeeriti eelmise lavastuse ärakeelamist. Hauptmanni unenäodraama ,,Hannele taevaminek" 1893, kus luuakse poeetilis-müstiline atmosfäär. Seal on naine, kes tahab end uputada joomarist kasuisa tõttu. Hilisemates olulisim ,,Rotid" 1911, mis on mitmekihiline pahelise miljööga teos, mis on groteski äärel. Rotid on siin oluline sümbol. Siin kujutatakse rottide poolt õõnestatud maailma. Näidend kirjutatud enne I MS, kui kirjanik nägi, et inimesed satuvad õõnestavasse kitsikusse
annaabi.ee 
