aasta juunis. 2) Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud. 3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne. Rõõgi kõrgeimaks esunduskoguks oli 100 liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ühtlasi ka riigipea. 4) 1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm
Kaevandamised, alkoholi Kuriteod, kriminaaltegude müük,tarbijakaitse,finants haldamine. Põhiseadus AASTA ISELOOM KES KEHTESTAS? 1920 Demokraatlik,kaasaegne,liiga Asutav Kogu parlamendikeskne, puudus president, riigivanem, naiste valimisõigus 1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu 1938 Riigi eesotsas on suure võimuga Rahvuskogu töötab välja,
Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Põhiseadus koostati olukorras, kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel sai vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis
vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti põhiseadused 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadused 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president
Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on: 1) suure võimuga president 2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992 Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele
maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taotleda andmeid erinevatest arhiividest. Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 ning jõustus 21. detsembril 1920. Sellele eelnes 4. juunil Asutava Kogu poolt vastu võetud ajutine konstitutsioon, sest põhiseaduse kokkupanek võtab aega. Esimene põhiseasdus sai väga demokraatlik ja parlamendikeskne ning täidesaatev võim jäi parlamendi seadusandliku võimu kõrval nõrgaks. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti (sisuliselt peaministrit) nimetati riigivanemaks. Riigijuhi-instutsioon puudus. Aja jooksul selgus, et valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid väga tihti vahetuma, tekkisid valitsuskriisid.
suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloome põhialused. Põhiseaduses on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamad valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted. Kõik teised seadused või alamad õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis Asutav Kogu vastu 1920.a, mis oli liiga parlamendikeskne, näiteks puudus president, kelle asemel seisis riigi eesotsas riigivanem. 1938.a. põhiseaduses oli kirjas, et riigi eesotsas on suure võimuga president ja Riigikogu on kahekojaline, mis koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust 1991.a. kuulutati Eesti Vabariik juriidilises mõttes taastatuks, paraku puudus riigil toimiv põhiseadus, sest 1938.a. põhiseadust ei olnud võimalik jõustada. Pealegi ei vastanud 1938.a. põhiseadus enam päris hästi 20. Sajandi lõpu arusaamadele demokraatiast
Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president. Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja
koalitsioonile toetudes. Pädevus on parlamendil ja valitsusel iseseisev ning erinev, piiritletav. Parlamentaarset süsteemi (rahvuslike süsteemide kirevas erisuses) kasutab enamik Lääne-Euroopa riikidest - Suurbritannia, Benelux'i riigid, Skandinaaviamaad (NB! Mitte Soome!), Saksa LV, Itaalia, Kreeka, Hispaania, samuti kuulub siia Eesti; b) parlamendikeskne süsteem - parlament otsustab ise kõik sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni rollis, kelle liikmed nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Erinevus eelmisest - kuigi parlament ei ole valitsuse poliitikaga rahul, ei too see kaasa kogu valitsuse koosseisu erruminekut. Lääne-Euroopa riikidest on üksnes Šveitsi Konföderatsioonis selline süsteem;
2) riigipea valitakse kas otse rahva poolt või valijameeste kaudu; 3) võimud on lahutatud 4) parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon 5) lahutatud võimudel üksteise suhtes poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus Liigitus seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu organiste omavaheliste suhete alusel: a) parlamentaarne: valitsusel parlamendi poliitiline usaldus; pädevus on valitsusel ja parlamendil iseseisev ning erinev, piiritletav. b) parlamendikeskne süsteem: parlament ostustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad.
võib vaidlustada phiseaduslikkuse järelevalve kohus....) Riigi valitsemise vormide osas on levinud liigitus seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu organite omavahelise suhte alusel (iseloomulik vabariigile ja kodanlikule demokraatiale): A) Parlamentaarne süsteem: valitsusel parlamendi poliitiline usaldus, pädevus valitsusel ja paralmendil iseseisev ja erinev, piiritletav. Seda süsteemi kasutab ka Eesti; B) Parlamendikeskne süsteem: parlament otsustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki, valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni rollis.Šveits C) Võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikkune tasakaalustatus. Prof Kliimanni liigitus, mille aluseks riigivõimu ja alamate omavaheline suhe:
annaabi.ee 
