Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parietaalsagara" - 10 õppematerjali

Neuropsühholoogia
58
docx

Neuropsühholoogia

- Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust… Peegelneuronid - Kui vaatan kedagi kes ees harjutust teeb, proovin teda järgi imiteerida siis saan teha järgi ainult sellepärast et näen mida ta tegi. - Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal •

Psühholoogia → Psühhomeetria
28 allalaadimist
Nimetu
46
pdf

Nimetu

A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu __ Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele Info liigub (alt üles)  parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel  ajutüve tuumades ümberlülitusi  seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse  seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg

Varia → Kategoriseerimata
35 allalaadimist
Sissejuhatus psüühikasse
130
pptx

Sissejuhatus psüühikasse

selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. 77 Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele 78 Info liigub (alt üles)  parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel  ajutüve tuumades ümberlülitusi  seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse  seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised valgeaine sambad) 79 Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt

Psühholoogia → Sissejuhatus psühholoogiasse
37 allalaadimist
Sissejuhatus Psühholoogiasse
63
doc

Sissejuhatus Psühholoogiasse

Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad) seljaajus teed kas * valu teed ka olulise valgeainesse ja siis ristuvad sisendiga gyrus cinguli aju või enne ristuvad ja siis mediaalsel pinnal valgeainesse ajutüve tuumades ümberlülitused parietaalsagara koor, kus info pakitud: * somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee Sissejuhatus psühholoogiasse 38 Sensoorne homunkulus Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset, igas erinev info: 1. naha tundlikkus, kiired muutused 2

Inimeseõpetus → Seksuaalkasvatus ja...
142 allalaadimist
Ülevaade psühholoogiast
12
docx

Ülevaade psühholoogiast

C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa. Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse à seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva- tundlikkus (tagumised valgeaine sambad)(alumine joonis) Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast
149 allalaadimist
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem temporaalsagarga (ehk lühimälu, et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda annab vana asja kohta infot). nägemisinfot ära kasuatda , et ruumis mingeid ope läbi teha /sooritada

Psühholoogia → Psühholoogia
267 allalaadimist
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset aktiivsust mõjutab nii somatosensoorne ja visuaalne info, kui ka lihaste tegevus, mis on seal kattuvalt kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia ­ kehaskeemihäired; anosognoosia ­ ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ­ ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ­ ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ­ ei oska arvutada; aleksia ­ lugemise häire; agraafia ­ kirjutamise häire; apraksida ­ sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab

Meditsiin → Neuroloogia
219 allalaadimist
Närvisüsteem
14
docx

Närvisüsteem

nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär ­ gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine tsentraalkäär selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jääb tagumine tsentraalkäär juhitakse tundlikkust kogu kehas. Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 cm2, paksus 1,3-4,5 mm ja närvirakkude ehk neuronite arv on vahemikus 109-1010. Peaaju koor on kihilise ehitusega, närvirakud paiknevad kihtidena üksteise peal. Erinevates pk-s on kihtide arv erinev (max

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
367 allalaadimist
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine
21
docx

Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine

matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad?

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
34 allalaadimist
Neuropsühholoogia
78
docx

Neuropsühholoogia

(kasutus, toimimisviis jms) - protsessid, mida saab kasutada, et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises (vastuvõetava info organiseerimine tähenduslikuks kogemuseks reeglite või sarnasuse alusel) Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks).  insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on

Psühholoogia → Psüholoogia
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun