b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets
allahindlus". Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivarad on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 15 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000krooni, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Parendused Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara definitsioonile, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Amortisatsiooni arvestamise meetodid Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning amortisatsioonimäärad jagunevad gruppide lõikes: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsioonimäär Ehitised 5%
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused,
hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata. Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus. Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara
- arvutatakse ehitise asendus- või taastamismaksumus - hinnatakse ehitise kogukulumi summa, võttes arvesse nii füüsilist vananemist, funktsionaalset iganemist kui ka välismõjude muutumist - arvutatakse ehitise jääkasendusmaksumus või jääktaastamismaksumus, lahutades hoone asendusmaksumusest või taastamismaksumusest kulumi - hinnatakse eelnevates arvutustes arvestamata krundi muude parendustega kaasnev väärtus kulupõhiselt - lisatakse maa väärtus kõikide ehitiste (parenduste) jääkasendus- või jääktaastamismaksumusele koos kasumiga ja saadakse hinnatava objekti väärtus - juhul kui kogukulum ei väljenda vara tootmispotentsiaali ja varaga seotud teenuste nõudluse ja pakkumise vahekorda turul, optimeeritakse tulemust
vahemikkudest: Ehitised 5-10% aastas; Masinad ja seadmed 10-25% aastas; Arvutustehnika 20-35% aastas; Muu materiaalne põhivara 10-35% aastas. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus Materiaalse põhivara hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja tõenäoline on nende osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu. 6.5. Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel. Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel.
varalt saadava tulu vähenemisest. - hooned (vara klassid 155100 155119) Materiaalne põhivara on muuhulgas ka hooned (või osa hoonest), mida kasutatakse linna põhieesmärkidel, s.o avalik-õiguslike ülesannete täitmisel (sh kohaliku elu korraldamisel) või mis on üürile antud teistele avaliku sektori üksustele. Inventuuri käigus selgitatakse, kas põhivara inventuurinimekiri sisaldab objekte, millele on tehtud parendusi. Parendustega seotud kulutuste inventeerimisel võrreldakse põhiobjekti ja parenduste järelejäänud eluiga. Parenduste eluea lõpp ei tohiks üldjuhul ületada põhiobjekti eluea lõppu. Näiteks hoonel on vahetatud aknad. Parendusena arvele võetud akendele määratud eluiga ei tohiks ületada hoone järelejäänud eluiga, kuna aknad ei saa kesta kauem kui hoone ise. Juhul, kui hoonet on parendanud hoonet bilansis kajastavast asutusest erinev linna asutus
kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus. Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab tähtsust ainult juhul, kui ettevõte rakendab kinnisvarainvesteeringute kajastamisel soetusmaksumuse meetodit
on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist; (KMS § 16 lg 2 p 3) - Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS § 16 lg 2 p 4) - väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS §16 lg 2 p 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; (KMS § 16 lg 2 p 6)
2008, nr 382 SE I. Kättesaadav arvutivõrgust: www.riigikogu.ee. (09.03.2009) Edaspidi viidatud eelnõu seletuskiri. 6 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus. 14.07.2009. RT I , 2009, 39, 261. 4 põhimõtetega. Siiski esineb seadusandja poolt vastuvõetud seadusemuudatuses, mis nimetatud meedet reguleerib, mitmeid kitsaskohti. Käesoleva töö autori arvamuse kohaselt on aga need teatud parendustega eemaldatavad. Uurimismeetoditest on autor käesolevas kursusetöös kasutanud põhiliselt teoreetilist analüüsi. Sellega andis ta ülevaate nii karistusjärgse kinnipidamise olemusest kui vabaduskaotuslike mõjutusvahendite olemusest üldiselt. Nimetatud meetodit on kasutatud ka meetme põhiseaduspärasuse hindamisel ja olulisematest karistusõiguse printsiipidest kirjutamisel. Vähesel määral on töös kasutatud ka statistilist analüüsi ning ajaloolist ja võrdlevat meetodit.
Kasutatava kulumi arvestuse meetodi puhul on tähtis, et saadavate tulude-kulude õiglane kajastamine. Materiaalse põhivara soetamisjärgsed väljaminekud Materiaalse põhivara hooldusega seotud kulud võiks jagada kaheks. 1. Kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes Näide. Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve 23 600 s h käibemaks 3600. D Remondikulud (üldhalduskulud ) 20 000 D Käibemaks 3 600 K Võlg tarnijatele 23 600 2. Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse põhivara soetusmaksumusele, või võetakse eraldi arvele. Näide. Aktsepteeritud kontorihoone ümberehituse arve: kokku 572 000 sh käibemaks 72 000. D Hooned (ehitised) 500 000 D Käibemaks 72 000 K Võlg tarnijatele 572 000 Materiaalse põhivara mahakandmine 58 Kanti maha masin soetusmaksumuses 175 000, mille lõpetamismaksumus oli arvestatud 0-ks
annaabi.ee 
