2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond) Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust. Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud. Erakondade, survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste sarnasused: 1. esindavad avalikke huve 2. püüavad mõjutada poliitikat 3. pakuvad alternatiive 4. kasutavad liidreid 5. hoiavad ühsikonna pluralismi Erakond Survegurpp
Keskerakond. Toetavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust. Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et
· Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias Mis mõjutab valijate käitumist? · Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast. · Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse
mille kulutamist kontrollib riik. Valimiste lõppedes esitavad erakonnad ja üksikkandidaadid valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande, millele on ka avalik juurdepääs veebi kaudu. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist: valimiskäitumine sõltub sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Klasskuuluvus (s.o sotsiaal-majanduslik olukord) oli otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Töölisklass hääletas vasakparteide poolt ja jõukam klass paremparteide poolt. Mõjutas ka seotus põllumajanduse ja kirikuga, samuti erakondade programmid või suhtumine konkreetsesse probleemi. Massimeedia mõju osas arvavd ühed, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad, et avalikustatud skandaalid jne tõukavad poliitikast eemale. Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka
· Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele
olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis mõjutas ja inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeval ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised: ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid. Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmed, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse
nimekirjad), 4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse 5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud 6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot
oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valijad otsustavad viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. 12 Kodanikud, huvid ja demokraatia Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980. aastateni. Väideti, et töölisklass hääletab valdavalt vasakparteide, jõukamad kesk- ja kõrgklassi inimesed aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. 20. sajandi lõpupoole ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised; ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid, oluline osa sinikraedest hääletab paremradikaalsete rahvuslaste poolt. Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks
Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult
aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks
annaabi.ee 
