Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid igikelts, madal mulla teket BG-C temp. Okasmetsad Parasvööde, jahe, läbiuhteline Kõduhorisont, Leetumine, Väheviljakas, palju sademeid huumusehoris turvastumine, saab kasvat. ontväljauhtehori soostumine Kui väetada sont O-A-B-C Lehtmetsad Soe- tasakaalus Kõdukiht,huumu leostumine Suteliselt merelineparsv
Siseturule minnes läheb omatarbelise põllumajanduse alla. Eksporti kutsutakse kaubanduslikuks põllumajanduseks. · Äriteenuste kättesaadavus. Masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus, turundus, kindlustus. Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused? Palju haritavat maad, üsna palju sademeid. Aastane keskmine temperatuur väga hea, 10-20 kraadi. Asub Euroopa Liidus nii et on hea eksportida. Soojas parasvöötmes. Vegetatsiooniperiood on 5 kuud. AGROKLIIMAVÖÖTMED Kliima hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Kliimavööde Vegetatsooni- Niiskusolud Hinnang Maahulk Tüüpilised periood, muldadele kultuurtaim soojushulk ed Lähisp. Lühike, Vähe Igikelts Väike,
Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled. 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond. Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala kuhu puhuvad äärealadelt tuuled. T keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved millega kaasnevad sademed
laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook. nim Mr orkaan, Vaiksel taifuunideks Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3
metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3 Okasmets Usa, kanada, norra, Kuusk, mänd, nulg, 1-2 m3/ha venemaa seedermänd, lehis *metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab *arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus: Brasiilia Prantsusmaa
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul)
kasvamisele Loodusele- et teistel elusorganismidel oleks toitu- nad on elu alused ning esmased orgaanilise aine tootjad, hapnik hingamiseks 10.Millised tegurid ja kuidas mõjut. fotosünteesi kiirust? 1. temperatuur- madalamal aeglasem või lakkab hoopis (okaspuud sünteesivad ka madalal, ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi.kõrged temperatuurid ei sobi fotosünteesiks 25-35 max. kiiruse saavutab(parasv) aga troopikas 45'C 2. valgus- kui valgust vähe, siis kiirus sõltub lineaarselt valgustugevusest, teatud valgustugevuseni kasvab, kuid fotosüntees enam ei kiirene. Liiga tugev valgus võib osutuda taimele kahjulikult, mis läheb klorofülli. Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime
5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d: 1 tööstuslik tähtsu s suur, annavad suure m a osa maailma tarbepuidu d st. 2 kuna asuvad jahed a kliimaga alad el, mis ei konkure eri p õllumajan du s e g a . 3 levinud Ven e m a a Siberis, Põhja Euroop a s , Kanada s II parasv ö öt m e leht ja se g a m e t s a d 1 tööstuslik tähtsu s kesk min e, annavad nii tarbepuitu kui ka väärispuitukõvad e lehtpuud e näol. 2 konkurents põllumajan du s e g a suur 3 levinud ida ,kesk ja lään e euro o p a s , natuke ka aasia s III ekvatoriaals e d vihma m et s a d 1 väärispuidu valikraie 2 erikasutu s e g a liigid 3 levinud lõuna am e e rika s ja aafrikas ekvaatoriläh e d a st el alad el
Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus- Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantsod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla.....................................................................................
3. Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1
polaarpäev *miks poolustel ei sula lumi ka pika polaarpäeva ajal, kuigi päike paistab mitu kuud järjest 6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA KLIIMA KUJUNDAJAD (tegurid, põhjused) Kaugus ekvaatorist MERI TUULED RELJEEF (päikese intensiivsus) Parasvöötmes, Briisid Sademed Palavvöötmes, Parasv. läänetuuled Õhutemperatuur Külmvöötmes Passadid Õhurõhk Mussoonid Tuul HOOVUSED INIMTEGEVUS
RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS- PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE
Skaala ulatus 0-8,9 0-12 Kaasnevad nähtused: tsunamid tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked, lumelaviinid, purustused. Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk
annaabi.ee 
