Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega. Siis järgnesid teosed, kus oli kujutatud suures profiilis inimesi. Kunstnikule meeldis inimesi maalida nagu muiste antiikajal mehed musklites, mis kõige imelikum, isegi raugad; ning naised lopsakate kehavormidega. Astusin näitusesaalis mõned sammud edasi ning jõudsin maalini, millel olid mureliku näoga naine ja parastavalt naerev ning näpuga näitav pooltühja hammastereaga keskealine meesterahvas. Kunstnik oli meest nii hästi kujutanud, et seda maali vaadates tekkis mul endal ka naerutuju. Ekpositsiooni järgmisel teosel olid samuti naerev mees ja naine, kuid seekord oli mees tagaplaanil ja peegliga naise peale langes peamine fookus. Millegipärast on Aacheni maalidel kõikidel naistel rinnad paljad, isegi siis kui neil kleit seljas on. Pärast seda maali jõudsin Gaspar Rem'i portreeni.
c) Markii oli mingil määral omakasupüüdlik ,Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine. d) nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. 2. Novell räägib ühest kaupmehest nimega Rinaldo'Astii, kes ühest linnast teise soovib liikuda ,teel kohtab ta aga röövleid, kes jätavad mulje kui oleksid nad kaupmehed ning sobival hetkel varastavad Rinaldo paljaks. Röövlid naeravad parastavalt veel ennem kui loll kaupmees oli ja et las ta palugu oma püha julianust,kellest ta oli olnud palju juttu teinud ning sõidavad hobustega minema. Ime kombel leiab mees aga omale öömaja , seal juhtub elama noor lesk kes ootas üht külalist,kes tulemata jäi. Nii sobival hetkel sattus Rinaldo sinna ,ta sai sooja vanni ,ennast üles soojendama minna ning siis kauni naisega ka õhtust süüa. Hommikul
Õnneliku inimese portree Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga
ning suursugune välja.Markii oli mingil määral omakasupüüdlik, Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine, nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. Loo sõnum: Novell räägib ühest kaupmehest nimega Rinaldo’Astii, kes ühest linnast teise soovib liikuda ,teel kohtab ta aga röövleid, kes jätavad mulje kui oleksid nad kaupmehed ning sobival hetkel varastavad Rinaldo paljaks. Röövlid naeravad parastavalt veel ennem kui loll kaupmees oli ja et las ta palugu oma püha julianust Loo puänt, üllatav pööre:Kui röövlid Rinaldo on paljaks röövinud ning kaupmehel pole kuhugi minna. Ka see lugu lõpeb õnnelikult, kaupmees saab oma varanduse tagasi ning saab rahulikult ning kindlasti ka ettevaatlikumalt oma teekonna lõpetada. 5.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Fresco da Celetico-päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast.novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele
Siinkohal võiks näiteks ka ära mainida asjaolu, et eks Juhani vägev iseloom tõi talle lapsepõlves kaasa mitmeid külaskäike psühhiaatrite ja närviarstide juurde. Ja omas ta ka võimet juba lapsest peale leida teistsuguseid, isegi veidraid inimsei, ning nendega sõbruneda. Lõpetada tuleks loomulikult tema häälega, mis praegugi raadiolindile salvestatuna kõlab müstilisena. See madal ja sünge hääletoon, mis tihtipeale kõlab kuidagi parastavalt ning ärritavalt, on samas nii salapärane, et kuulama jäädes võid unustada kõik. Ja kui lisada sinna juurde tema välimus, asi, mis intrigeeris mind esimesest silmapilgust, saab kogumi, mis ületab paljude raamatute kõige salapärasemad tegelased. Ja ilmselt ongi see üks põhjuseid, miks mina ei kujuta Juhan Viidingut ette inimesena. Ei kujuta teda ette inimesena kõigi nende eriliste lugude ja piltide pärast, mis käsitlevad teda kui geeniust, kordagi
Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism
usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist. Iga mõistlik inimene taipab, et mingit “teispoolsust” ei eksiteeri. Juba usklike “püha raamat” piibel (ilmtingimata jutumärkides ja väikese algustähega) koosneb ainult legendidest ja vasturääkivustest (ära on toodud kõige naiivsemad - maailma ehituse kohta - või verisemad kohad Vanast Testamendist, muu hulgas mainitakse parastavalt Jeesuse taasmitteilmumist, mis annab tunnustust rumalusest ja uskumise lootusetusest). Vahepassaažid inkvisitsiooni koleduste kohta süvendavad kiriku kui ühiskonnaohtliku organisatsiooni mainet. Tänapäevase kiriku kohta antakse teada kõikvõimalikest skandaalidest ja omavahelistest nägelemistest, tuuakse esile õpetuslikud ebakõlad (harvem). Ateismi teaduslikkuse tagab kiriku “imede” (taas kohustuslikult jutumärkides) lahtiseletamine - lemmiknäited käivad hõbeda
surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said
omada relvastust, oli jäänud unarusse. Palgasõdurite värbamiseks ja ülalpidamiseks raha polnud. Talupojad ei osanud sõdida, 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ja talupojad ei osanud enam relvi käsitseda. Samuti puudub igasugune juhtimine, strateegilisele küljele pole mõeldud. Foogtid on keeldunud mõnedest lahingukäikudest osalemast, on nõus oma territooriumi eest sõdima, aga kaugemale ei lähe. Russow viitab parastavalt, et puudub meelekindlus ja julgus vastu hakata, ollakse hirmus. 19.veebruaril annab Ivan IV khaan Ali kaudu teada, et lõpetab sõja kui talle see maks ära tuuakse. Kehtestab ühepoolse relvarahu, mis kestab 23.aprillini. Liivimaal võetakse asi ette, hakatakse 60 000 taalrit otsima. See raha kokku saadi, pakiti Tartu raekojas kastidesse ja hakkas siis see Venemaa poole liikuma. Raha koguti liivimaalastelt, võeti laenu jne. Kõik võttis aega ja märtsi lõpus peeti ka veel Volmaris
oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades tihti rõhutatud kontraste ning detailset kirjeldust. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant ka nukraid ja lüürilisi toone. Villoni looming on isikupärane, tema nuttev luule on vaimustanud hiliseid klassikuid. 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj.
'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades sagedasti rõhtutatud kontraste ning kirjeldades detailselt. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis Tartus, näiteks Treffneris, mida ta ei lõpetanud, Narvas ning lõpuks jõudis Tartu ülikooli
"päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne
annaabi.ee 
