2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma tunnusteta) Noorloomadel kulg äge ja tihti halva prognoosiga Oluline boksid ja künad puhtad hoida! Siseparasiidid Anoplotsefalidoos paelusstõbi Suurus/kuju: lüliline (spagett 4-8cm pikk, u 1 cm lai) ?kaheperemeheline täiskasvanud isend hobuse organismismunaväliskeskkonnassarvlest(vaheperemees)vastne
Talveks vajab üks utt koos talledega 500 kg koresööta ja 100 kg herne-kaera segu, lisaks 4 tuleb utele aastaringselt anda 20-30 grammi mineraalaineid päevas. Seda nõuet järgides õnnestub vältida suuremat enamust sigimis- ja terviseprobleemidest. (Kalvist, I., 2001. Lk 61) Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 3 eurot ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud ,,kuuma ,, traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks. Praktikas on kasutuses ka teisi tarastusviise nagu puidust lattaiad, lippaiad. Saartel ja Lääne-Eestis on olnud kasutuses ka kiviaiad, kuid viimaste kasutamine on marginaalne
Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime lööve, palavik, tursed 5. immuhuleeriv toime toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 40. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine.
4. raku asukad – ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik – toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus – on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime – mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime – lööve, palavik, tursed 5. immuhuleeriv toime – toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 41. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg – krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine.
tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid. (3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja. § 28. Töötaja tööle lubamine (1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend. (2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu
parasitooside kulg (parasitoos). Parasitoosid kulgevad kindlate seaduspärasuste järgi. Kulus eristatakse prepatentaega, inkubatsiooniaega ja patentaega, mis võivad kokkupuutealadel kattuda. parasitooside nomenklatuur (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + ld. "-osis" -- haigust tähistav järelliide; ld. nomenclatura -- nimestik). Veterinaarparasitoloogia Edendamise Maailmaliidu (WAAVP) poolt välja töötatud loomade parasitaarhaiguste standardiseeritud nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist (nimetavast käändest) ühe või kahe viimase tähe ärajätmisel. Kui taksoni nimetus lõpeb x- ga, siis moodustatakse sõna tüvi genitiivist (omastavast käändest). Üksikasjalikumalt vt. 16 Toivo Järvis
lämmastikuga hektaril võimaldab karjatada ühel hektaril 15 utte koos talledega. Kuna Eesti lambafarmides kultuurkarjamaade väetamist lämmastikväetistega ei tehta või tehakse väga piiratud koguses võib keskmiseks karjatamiskoormuseks meie tingimustes pidada 8-10 utte hektaril. Suurem karjatamiskoormus tõstab lambafarmi sissetulekuid hektari kohta kuigi suurema karjatamiskoormusega võivad kaasneda erinevad probleemid. Nendeks võivad olla väiksemad jõudlusnäitajad, suurenenud parasitaarhaiguste riskid, suuremad kulutused väetistele ja lisasöötmisele (Modern Shepherd, 1990). Pool-looduslike ja looduslike karjamaade saagikused on tunduvalt väiksemad ning seetõttu on soovitatavad karjatamiskoormused keskmiselt 2-3 lammast hektaril. Pool-loodusliku rohumaa karjasööda energeetiline toiteväärtus on madalam (8,5...9,5 MJ/kg/KA) kui kultuurrohumaade energeetiline väärtus (10...10,5 MJ/kg/KA).. Näiteks rannarohumaade
suurenemist 8,59,0ni. Vajalik lubjakogus tuleb eelnevalt lahustada. Vee läbivool tiigis suletakse ööpäevaks. Regulaarselt tuleb aga kindlasti määrata vee hapnikusisaldust. Soovitud tasemel peab vee pH tiigis hoidma 78 päeva. Selleks tuleb iga päev lisada tiigi sissevoolult vastav kogus eelnevalt lahustatud lupja. PILET 6. 1)Infektsioonhaiguste ja parasitaarhaiguste profülaktika ja kalade ravi peamised meetodid Parasiithaiguste profülaktka: · Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. · Haiguse profülaktikaks tuleks takistada kidakärssusside arengus vajalike vaheperemeeste tiikidesse sattumist.
·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist.
Juveniilse reumatoidartriidi korral leidub RF seerumis vaid ~20%-l juhtudest. RF võib esineda haigete veres ka teiste reumaatiliste haiguste ning samuti mõningate mittereumaatiliste haiguste puhul. RF leidub seerumis ~35% süsteemse erütematoosse luupusega patsientidest, ~95%-l Sjögreni sündroomiga patsientidest, võib esineda sklerodermia, dermatomüosiidi, maksatsirroosi, sarkoidoosi ja Waldenströmi makroglobulineemia puhul. On leitud haigete veres bakteriaalsete infektsioonide ja parasitaarhaiguste, samuti mõningate viirusinfektsioonide (infektsioosne mononukleoos, hepatiit) korral ja vaktsinatsioonide järgselt. Infektsioonide puhul kaob RF seerumist pärast infektsiooni likvideerumist. Vähene RF leid võib esineda ka ~4% haigussümptomiteta isikutel, eriti üle 60-aastastel (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805265)
·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist.
annaabi.ee 
