Niiskuskindel vineer 1500*300mm, paksus 1,5mm Parapeti tuulutuspilu Vineer 18mm Spoonliimpuidust paneel, paksus
puhul 8-10 cm, mehhaanilise kinnituse puhul 12 cm). Otsavuukide min laius on 15 cm, seinte ääres keeratakse rullmaterjal ca 5 cm kõrguselt seinale, ülespöörete soovitav ülekate 10 cm. Ülespöörded Katusel olevad aknad, korstnad jms kaetakse keevitusmeetodil bitumenrullmaterjalist ülespööretega, min ülespöörde kõrgus on 30 cm. Ülespöörded tehakse alati eraldi tükkidest, et vältida materjali kokkutõmbumisest põhjustatud pragusid ja rebendeid. Ülespöörded viiakse kuni parapeti välisservani või veeninaplekini. SBS-bituumenist ülespöörded on soovitav ankurdada tsingitud rullmaterjalinaeltega, et vältida nende allavajumist. Läbiviigud Torud, antennid jms läbiviigud on soovitav tihendada spetsiaalsete kummitihenditega, mille külge keevitatakse või liimitakse bituumenrullmaterjal. Erinevate ühenduskohtade vimistlemiseks kasutada vuugitäidet. Katuse parapeti ülespöörded, samuti ka
Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8. Miks kasutatakse lamekatuste parapeti- ja seinaühenduste puhul ühenduskohal kiilkonstruktsiooni? Et vähendada hüdroisolatsiooni kihile mõjuvat mehhaanilist koormust. 9. Mis materjali baasil on enamik lamekatuste hüdroisolatsioonimaterjale? Bituumen 10.Mis on bituumenmaterjalide eelised lamekatuste hüdroisolatsioonimaterjalina? Lihtne paigaldada, kättesaadav, odav. 11.Mis on vahtklaasi eelised lamekatuste hüdroisolatsioonimaterjalina?
VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega. Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon
ka hüdroisolatsioonilt. Veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga ja katta koormust taluva restkaanega. 67 Parapet Sisemise ja välise veeäravoolu korral peavad olema räästad, kust ei ole ette nähtud vee ülevool, tõstetud. Katusel olev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega valguks katusekonstruktsiooni. Parapeti kaudu tuleb tagada tuulutusõhu pääs tuulutusruumi. Katusekate tuleb viia kuni parapeti välisservani. 68 34 Parapet Kui katusekalle on suurem kui 1:40, 1:40, peab tõstekõrgus olema vävähemalt 100 mm, mm, Katuse kalde puhul <1:40: >200 mm. mm.
aluskate. Kui katusekorrus on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Ei. 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega – kasutatakse näiteks spetsiaalsete soontega villa. Parapeti tuulutus – tuulevaiksemates kohtades võib tuulutust suunata parapettidesse jäetud avade kaudu. 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et oleks võimalik aegsasti märgata suitsulekkeid. 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? Ei. Pigem vastupidi – Fibo ploki tekstuur ja ehitus on pigem probleemiks ning võib puuduliku
veeäravoolusüsteemi abil, kuid väiksemate pindade puhul on võimalik ka väline vee äravool. Veeäravool peab olema tagatud nii pinnakattelt kui ka hüdroisolatsioonilt. Veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga ja katta koormust taluva restkaanega. Parapet Sisemise ja välise veeäravoolu korral peavad olema räästad, kust ei ole ette nähtud vee ülevool, tõstetud. Katusel olev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega valguks katusekonstruktsiooni. Parapeti kadu tuleb tagada tuulutusõhu pääs tuulutusruumi. Katusekate tuleb viia kuni parapeti välisservani. Kui katusekalle on suurem kui 1:40 peab tõstekõrgus olema vähemalt 100mm. Madalama kalde puhul suurem >200mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle 1:6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadikattele >70mm. Parapeti ja fassaadi vahele peab jääma >30mm tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited
4731 Rõdupiire terasraamis puit 1,4m kõrge, 276 m2 1,1 25,33 0,79 14,3 11156 48 Katusetarindid 42013 482 Tasanduskihid 4821 Raudbetoon 40mm, B25 402 m2 0,4 12,4 0,12 5,2 7124 483 Tsingitud parapeti räästaplekk 83 jm 0,6 23,67 7,8 2613 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon SBS rullmaterjal (2x), kõva ventileeriv min.vill plaat 30mm, 4871 50+150mm vahtpolüstürool, aurutõke 382 m2 1,5 56,37 19,5 28983
venitada. Vahtpolüstüreen- ja -polüuretaanplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile mehaaniliste kinnititega või liimimise teel vastavalt plaatide valmistaja kasutusjuhendile. Klaas- ja kivivillplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile bituumeniga liimimise teel või mehaaniliste kinnitite abil. Kalle antakse kas EPS iga, kergkruusaga või on juba paneelil kalle tehase poolt. 4.9 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas lahendate ventileeritava lamekatuse tuulutussüsteemi katuse parapeti juures. Parapeti tuulutus on efektiivne õhutuskanalite pikkuse juures kuni 8 m. Hoone laiuse korral üle 8 m paigaldatakse katuse kõrgematesse kohtadesse lisaks alarõhutuulutid. Tuulutuskanali kujundamiseks kinnitatakse parapeti siseseinale ja pealispinnale puitprussid. Selleks, et vältida külmasilda läbi parapeti tuleks paigaldada prusside vahele soojustus (näiteks pruss 100x50mm vahel soojustus 50mm). Parapeti pealne pruss saetakse trapetsikujuliseks, kaldega katuse poole
.......... 95 62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on:
56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? Kui on kadunud terase pealt kaitsekiht ja see on roostetama hakanud siis muutub teras järjest nõrgemaks, kui see aina rohkem ja rohkem roostetab ning lõpuks, kui on ta nõrk ning puruneb, kuna rooste on terast nõrgestanud. 57. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? Enamal juhul liituvad lamekatuse konstruktsiooni vertikaalsete elementidega. Need liitumised võivad olla torudega, šahtide, parapeti seintega, hoone kõrgemate osade seintega. 58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk. Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise serva ette teha
Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? Kui on kadunud terase pealt kaitsekiht ja see on roostetama hakanud siis muutub teras järjest nõrgemaks, kui see aina rohkem ja rohkem roostetab ning lõpuks, kui on ta nõrk ning puruneb, kuna rooste on terast nõrgestanud. 55. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? Enamal juhul liituvad lamekatuse konstruktsiooni vertikaalsete elementidega. Need liitumised võivad olla torudega, sahtide, parapeti seintega, hoone kõrgemate osade seintega. 56. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk. Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise
· koormus katuse kõrgemalt osalt madalamale libisenud lumest. 7.2 Kaldkatused (1) Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurite suurus on toodud joonisel 1. Joon. 1. Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurid Ühekaldelised katused Projekteerimise alused 59 (2) Ühekaldelise katuse lumekoormuse kujutegurid on toodud tabelis 1, kusjuures on oletatud, et lume katuselt allalibisemine ei ole takistatud. Juhul kui katuse madalam serv lõpeb parapeti, lumetara või mingi muu takistusega, ei tohi kasutada väiksemat kujutegurit kui 0,8. (3) Lisaks lumekoormuse ühtlasele jaotusele tuleb (vajaduse korral) arvestada ka teist koormusvarianti, kus pool lumekoormusest mõjub silde ebasoodsamal poolel - vt. joon. 2. Tabel 1 Ühekaldelise katuse lumekoormuse kujutegurid Katuse kaldenurk 0 < < 300 300 < < 600 > 600 600 - Kujuregur µ1 0,8 0,8 × 0
välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel. Hooned siseseinad tehakse kergest kipskarkassi süsteemis, kus tuleb järgida tootja poolt ettenähtud nõudeid helipidavuse tagamiseks ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Jäikusseintena
soojustuse ja katte korral peab tüübeldus tihendamast materjalist tuuletõkkekihiga on arvestama ka tuule koormusi (olema katkestatud voodriankruga. Vajab täiendavat 121 dimensioneeritud kindlale tuulejõule). tihendamist. ... Sageli on soojalekete ja kondensi Vanade katuste rekonstrueerimisel on tekke põhjuseks mõni märkamata raha kokkuhoiul vead kerged tulema jäänud või hooletult tehtud pisidetail (servaliited, parapeti taga tuulutus (pildil lekke süüdlane aknakiil, aken ei jookseb allapoole soojustustsooni jt). ole ka tihendatud tuule- ja auruteibiga). Teras SW- paneeli liitmisel Ehituse termoprofiiliga on käigus läbi unustatud
Pindade tasandamine ja krohvimine Tasandus- ja krohvkatte pinda tuleb arvutada töödeldava pinna mõõtmete järgi või kuni piirnevate tarinditeni Sisemiste seinte tasanduspinan kõrgust tuleb mõõta aluspõranda või vahelae tarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelae tarindi alla, ripplae korral neist 10 cm kõrgemale Väliste seinte krohvimiskõrgust tuleb arvestada ehitusprojekti andmete järgi; nende puudumisel alates 20 cm sügavuselt maapinnast kuni viimistlemata katusetarindi või parapeti servani Vähem kui 20 cm väljaulatusega pilastritel külgpindu ei arvestata Avatäited ja läbikäigud arvutatakse krohvitava seina pinnast maha nende tegeliku pinna järgi Värvimine ja tapeetimine Viimistluse pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni Kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti, tuleb seina viimistluse kõrgust mõõta aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral
(vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rääkida funktsionalismi mõjust: toona väga ehmatavana ja moodsana mõjunud lamekatused (päris lamekatust toona enamasti ei suudetud ehitada, need on valdavalt tegelikult parapeti taha peidetud madalakaldelised valtspleki või rullmaterjaliga kaetud katused), suured horisontaalsed vähese raamjaotusega aknad, dekoor taandub peaaegu täielikult, fassaade iseloomustavad suured tühjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament. Need modernistlikud puitkorterelamud esinevad nii krohvituna, nii et neid on
annaabi.ee 
