1962 oli Oldenburgi töö kaasatud ,,Uute Realistide" väljapanekule, mis defineeris Popkunsti liikumise. Teised suuremad näitused olid aastal 1964 ja 1969. Oldenburg nägi end pigem realistliku kui abstraktse artistina. Ta tundis, et kunst peab olema seotud igapäevase eluga. Samas ta võtis objektid igapäevasest elus ning paigutas need kontekstist välja, muutes need pehmeks kui need oleksid pidanud olema küvad ning suureks kui need oleksid pidanud olema väikesed. See paradoksaalsus tema kunstis kasvas välja tema isiksusest miksides traditsioonilisi ja radikaalseid elemente. Ka teda mõjutas tugevalt Freud nind 1959-1961 tegi ta tugeva süvaanalüüsi. Ta märkis kõik oma avastused märkmikutesse ning lisas sinna juurde illustratiivsed sketsid. Need taotlused aitasid tal leida oma lähenemise kunstile. Oldenburgi stiil muutus ja arenes aastate jooksul. Ta töötas erinevate vahendite ja meetoditega: maalimine, joonistamine, fim, pehme ja suur skluptuur
Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi
kusjuures see pole pelgalt teadmiste kogumine. Mõistus loob ühtususe meie tunnetuses. Valgustus polnud Kanti jaoks mitte dogmaatiliste teadmiste kogum ega mõtete anarhia või mõistuse avantüür, vaid eelkõige isiklik vastutus, mis rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. 28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, draamatilisus, ajaloo olulisus) Reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu, romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest- traagilisest aspektist, oluline inimese sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid (Prantuse
38). Janu algpuhtuse järele Tunnistagem kasvõi tänast Eestit silmas pidades, et see üha süvenev võõrandumine võib aegajalt provotseerida lausa apokalüptlisi järeldusi. Kaplinski ei tea vastust. Kuidas saab aga olla õpetaja, kes jätab küsi musele vastamata? Saab küll. Kui võetakse koos õpilasega imestada asjade üle, milleni mõistus hetkel ei ulatu. Maailma imelikkuse tunne on see, mis annab inimelulegi mõtte, elule, mille paradoksaalsus seisneb ühtaegu enese taasloomises ja hävitamises. Jaan Kaplinski õpetajasõnum on nagu Gautamalooski: käia läbi kogu kogemus, veenduda selles, et miski pole see ega teine ja virguda siis teadmises, et elu teeb elavaks janu algpuhtuse ja ürgühtsuse järele
Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli nende pahede peapõhjus. Mitte mõistus vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Kõlbluselt on lihtsad ja vähese haridusega inimesed sageli üle õpetatud tarkadest. Rõhutab looduslähedust, inimese arenemise (haridusega) on kaasnenud ka pahed- ahnus, rikkusejanu, kadedus. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus jne) Võimas romantiline vaimuliikumine 18saj lõpus ja 19 esimesel poolel.Idanes valgustuskultuuris endas.romantismi on raske määratleda. Romantikud on toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Esmatähtis on üksikisiku sisetunne. Romantism viitab keskaja imetlusele. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus
mingid algtõed, kuid ta hoidub sellest, taandub relativismi - ses õilsas tungis, et leida veel kindlamat algtõde, seda tõdede tõde ennast. Kuid seda ei leita, ja nii looribki autori vaimset tegevust skeptitsism ja arutlus võtab mõnigi kord sofistliku ilme. Selle kõigega on ühenduses . H. Tammsaare tugev intellektuaalne kallak, sugulasprobleemide ümber tiirlemine, dialoogide rohkus, dialoogide pikkus ja ühetoonilisus, teatud amorfsus ja sealsamas kiuguline teravus, paradoksaalsus; sügav pilk ellu ja selle terava pildi reljeefide laiaks hõõrumine, ilusa leidmine ja relatiivse väärtuse näitamisega sellesama ilusa väikeseks tegemine; inetu avastamine ja selle õigustamiseks põhjuste otsimisega sellesama inetuse kõrgemaks tõstmine. Pingsat tõetahet kroonib lõpuks saalomonliku tühja töö pessimism, mida leevendab aga huumor. Niisuguses olukorras on teose ehituses laialivalguvus ning vähene vormikindlus paratamatu
kõlbluse langu- meie hinged on muutunud seda kõlvatumaks, mida enam on täiustunud teadused ja kunstid. Sedavõrd, kui teaduse ja kunstide edu särab meie elus, kaob vooruslikkus.Temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, dramaatilisus, ajaloo olulisus jne). Mõjukas kunstivool, mis kestab 1780 1850. Äärmiselt laialivalguv kunstistiil, hoiakute ja teemade vundament ei ole taandatav üldisele vaatele. Romantism on reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu. Romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest-traagilisest aspektist. Neile oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted. Romantism otsib
- Balti riike tabas võimas sisseränne idast. - 1950.aastatel looduskaitseseadused. 1960ndatel looduskaitseseltsid. 1971 NSV Liidu esimene rahvuspark Lahemaal. - Viimsis tegutsev Kirovi kalurikolhoos üks NSV Liidu jõukamaid. - Nõukogude majanduse jäik tsentraliseeritud juhtimine tekitas tarbekaupade nappust ja defitsiiti. - Alkoholism. Kasvav abortide arv, vähenes abielude hulk, sagedased lahutused ja vabaabielu. - Paradoksaalsus ,,Läänemeri- rahu meri", tegemist oli äärmiselt militariseeritud piirkonnaga. - Noormeeste ränk koormus kohususlikus 2-aastases sõjaväeteenistuses. See tähendas ka võitlemist ja suremist NSV Liidu sõdades. (Afganistani sõda, Tsernobõli tuumaelektrijaama plahvatuste tagajärgede kõrvaldamine) - Vene keel kui ,,rahvustevaheline suhtlemiskeel". ,,Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSV Liit". - Laste ja noorte ideoloogiline töötlemine
aidake neil rakendada oma kujutlusvõimet, et nad võiksid rohkem õppida ja allapoole liikumine. Selleks ajaks, kui asjade käik pöördub, on sageli juba liiga hilja ja uurida rohkem valikuvõimalusi. me jätkame langemist. Kirjeldatud vaatenurga paradoksaalsus seisneb selles, et me peaksime tegema muutusi siis, kui kõik läheb hästi. Muuseas, kõik, kes on kunagi börsil 3. etapp mänginud, mõistavad S-kõvera olemust. Liigagi sageli jälgivad börsil mängijad õhinaga,
Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi. Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab Alliksaar välja, aga kui teame, mis ta hiljem teeb, tagantjärgi tarkusena oskame alliksaarelikkust otsida ja leida. Ilu kummardus on A sees. Väga iseloomulik A-le on unelmate sõjatandri motiiv, unelmad. Seob unenäolisust, see on taotuslik. "4 etüüdi" teatav paradoksaalsus, uuel kujul 60ndate Alliksaarel ka. Juhuse ja ettemääratuse motiivid ja vahekorra vaagimine. Juhus ja ettemääratus on noorel A-l balansis: mõlemad olulised. 60ndatel algab juhuste mäng. Midagi ei ole ettemääratud. On ilus, mõjub maneerlikuna. 60ndatel sünnib "Tualettide kontsert" nt. Read pole joondatud, lähevad pikaks, visuaalne pool paisatakse laiali. Vormi lagunemine, rangete rütmiskeemide asendumine
annaabi.ee 
