pole muud kui juba valmis sõnaraamat, mille sõnu saab seletada üksnes teiste sõnade abil, ja nii lõpmatuseni: nagu juhtus näiteks noore Thomas de Quin cey'ga, kes, nagu kirjutab Baudelaire, oli nii tugev kreeka keeles, et tõlkimaks sellesse surnud keelde läbinisti kaasaegseid mõtteid ja kujundeid ,,lõi endale käepära se sõnaraamatu, palju keerulisema ja mahukama kui need, mis rajanevad puhtkirjanduslike tõlgete lihtla basel rittaladumisel" (,,Kunstlikud paradiisid"); Autori järeltulija, skriptor, ei kanna endas enam ei kirgi, tujusid, tundmusi ega muljeid, vaid seda hiigelsõna raamatut, kust ta ammutab oma kirjutuse, mis iial ei seisku: elu saab ainult jäljendada raamatut, ja see raa mat ise on üksnes märkide kude, kadunud, igavesti kaugenev jäljendus. * Kui Autor on eemaldatud, muutub igasugune teksti ,,desifreerimise" püüe tarbetuks.
väärtusi (joovastuse filosoof); IV tsükkel "Kurja lilled" (patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel "Mäss"; VI tsükkel "Surm"; VII tsükkel "Uued kurja lilled" on hiljem juurde lisatud. Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860 kirjeldab narkomaani nägemusi) toel surmas. Aastal 1869, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909 aastal Baudelaire'i päevik. Baudelaire jõudis eesti lugejani 1905. a "Noor-Eesti" I albumis, tõlkijaks Johannes Aavik. Hiljem on eesti keeles ilmunud "Kurja lilled" (1967); "Väikesed poeemid proosas" (1999; tõlkija Marie Under), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000; Les Fleurs du Mal)
8 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860) toel surmas. 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Eesti keeles on ilmunud "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000) "Kurja lillede" 6 ärakeelatud luuletust on avaldatud ajakirjas "Vikerkaar".
matsid nad oma surnud. Äärmiselt hõreda taimestiku tõttu sobisid need alad sellisteks tegevusteks, aga mitte põllunduseks. Veel ülespoole minnes jõuame kõrbekõrgendikeni. Sinna saadeti ilmselt suuri karavane kive hankima. Elanikke oli seal vähe ja põllundus seisnes mõningases datli- ja viinamarjakasvatuses. Oleksid need alad olnud asustamata, puudunuks Egiptusel ühendusüli kaugemate piirkondadega. Sealsete inimeste ellupaigad olid rändajatele jaoks väikesed paradiisid keset kõrbe. Neid nimetati tihti oaasideks. 2. Tööjõud Ilmselt pidi aeg-ajalt põllutööd tegema suurem osa egiptuse täiskasvanud elanikest. Olid küll olemas täiskohaga põllumehed, kuid nii nii ujutuste ajal kui vahetult peale nende lõppemist suunati enamus mehi appi niisutuskanaleid kaevama, maad mõõtma ja maapinda külvamiseks ette valmistama. See oli riigi poolt nõutav maks, mida tasuti tööga. Valitseja
nemad ja nende lapsed pidutseksid, juues omatehtud veini, kandes pärgi peas ja jumalate kiitus huultel. Elaksid magusas üksmeeles ja hoolitseksid selle eest, et perekonnad ei kasvaks suuremaks, kui lubavad elatusvahendid, sest nad on valvel vaesuse ja sõja vastu. Nad sööksid, jooksid mõõdukalt ja niisuguse dieedi juures võib loota, et nad elavad rahulikult kõrge vanuseni ja pärandavad säärase elu oma lastele." P leiab, et need lihtsad paradiisid ei realiseeru inimeste ahnuse, luksuse, omandihimu, auahnuse, kadeduse pärast. Ihatakse seda, mida pole ja ei hoolita sellest, mis on. Tulemuseks on ühe gruppi tungimine teise alale, nende võitlus maavarade pärast ja sõda. Kaubandus ja rahandus arenevad ja toovad endaga kaasa uusi klassideks jagunemisi. ,,Iga linn on tegelikult kaks linna- üks rikaste ja teine vaeste linn, mõlemad teineteisega sõjas. Ja kummaski osas on omakorda väiksemad osad. P arvates on
avamist lesbiline, sest ta ei ole veel tõestanud oma mehelikku tahet. Baudelaire kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. ,,Kurjade lillede" pealkirjavariant oli ,,Lesbilised". Baudelaire jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid Baudelaire arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon Baudelaire võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. Baudelaire misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive
tõestanud oma mehelikku tahet. B kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. ,,Kurjade lillede" pealkirjavariant oli ,,Lesbilised". B jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid- B arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon- B võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. B misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest)
B elus on kaks muusat Must Veenus ja Valge Veenus. Must Veenus Jeanne Duval, neegritar, saab vampiirilikuks inimeseks B elus. Armastuse algus, sensuaalsus, armastuse seksistlik pool. Valge Veenus madame Sabatierre ingel, naine, kes on kauni kehalt ja vaimult, kuulus. B piirab teda aastaid, armastuskirjad, on siiski vaid tuttavad. "Fleurs" teeb B kuulsaks, ta peaks kirjutama näidendeid, kuid ta ütleb, et teatris on ilus vaid kroonlühter. "Salonge troisieme" > "Kunstlikud paradiisid oopium ja hasis". Kirjutab mürkidest teadlikuna, ise narkomaan. Kandideerib viimasel hetkel Pr Akadeemiasse, kuid teda ei toetata. Suured võlad ja narkootikumid on tervise hääletanud. Kardab tervise pärast, püüab võlgadest välja rabeleda. 1864 Belgias, loengud Pr kunstist ja kirjandusest. Esimene v edukas loeng Delacroix's > teistesse linnadesse. Tema haigus süveneb, kuid ei pääse tagasi Prantsusmaale, sest raha pole. Kirjutab oma päevaraamatusse nii: "Robinson võib
Duval) ja ,,Valge Veenus" (Madam Sabatier). ,,Must Veenus" neegritar, 20aastase kabareetantsijana, kui ta temaga kohtus. Ei saanud elu lõpuni lahti temast, luules kirjutas ta temast kui konnast, joodikus, ämblikust, maost, nõiast jne. ,,Valge Veenus" oli ilus, kuulus, paljud olid temasse armunud. B kirjutas talle armastuskirju ilusate luuletustega. B jumaldas teda. Ka Sabatier kiindus B-sse. Nende kirjavahetus kestis 5 aastat. 1861 kirjutab ,,Salong III" ,,Kunstlikud paradiisid - oopium ja hasis." 19. Saj olid narkootikumid populaarsed, nende kahjustavat mõju ei teatud, ei teadvustatud. B teeb igasugu tempe: Tahab saada Prantsuse Akadeemia akadeemikuks, esitas avalduse selleks. Siiski ei saanud, sest need akadeemikud olid krõnksud. Nüüd hakkab kõik alla käima raha saab otsa, kunstlikud paradiisid hakkavad oma mõju avaldama, sõbrad surevad tal. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt.
,,Väikesed poeemid proosad"- nt ,,Aabel ja Kain", ,,Litaania saatanale", ,,Raibe" Teoses on palju luuletusi naistest, armastusest. Kaks olulist naist olid talle Must Veenus (neegritar, kes oli kabarees tantsijanna, rumal aga sarmantne, suitsetas ja jõi) ning aadlidaam, keda nimetas oma ingliks Baudelaire kirjutas talle jumaldavaid kirju. Kui daam avaldas talle samuti oma tundeid ja suhe muutus lähedasemaks, tõmbus mees tagasi. Kirjutas teose ,,Kunstlikud paradiisid- oopium ja hasis". Ülistas neid meelemürke- tol ajal ei teatud narkootikumide laastavast mõjust. Samal ajal kandideeris prantsuse akadeemiasse. Varandus läbi, võlad. Oopium ja hasis olid laastanud närvisüsteemi.. Püüdis välja rabeleda, sõitis Belgiasse, et pidada loenguid Prantsuse kunstist. Tegelikult vihkas Belgiat. Märtsis 1866 ilmetledes arhidektuuri ilus sai rabanduse ja jäi halvatuks. Tuli ema, viis ta Pariisi. 31. august 1867 suri Baudelaire Pariisis.
annaabi.ee 
