Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA. Enamik bakterite viiruseid kuuluvad DNA-viiruste hulka. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised: - Herpeseviirused - nt herpes - Papilloomiviirused - nt soolatüükad, kasvajad - Poksviirused - nt rõuged.
esinenud viirusnakkust, kuid hiljem see tekkis. Ühel kolmandikul lastest ei esinenud papilloomiviirusnakkust kogu uurimisperioodi jooksul. 10%-l kaheaastastest lastest esines püsiv suuõõne papilloomiviirusnakkus ning 1,5%-l lastest esines suguelundite krooniline viirusnakkus. Vanemate suuõõne krooniline viirusnakkus ja ema käte naha tüükad olid olulised laste suuõõne püsiva papilloomiviirusnakkuse tekke riskitegurid. Need andmed kinnitavad seda, et papilloomiviirused levivad sülje ja käte vahendusel. Tähtsuselt kolmandal kohal laste nakatumisel oli ema suguelundite papilloomiviirusnakkus. Kuue kuu vanustel lastel esinesid veres emalt pärit papilloomiviiruse antikehad. Ühel kolmandikul ühe aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele nakatumisele papilloomiviirustega. Uurimistulemused viitavad sellele, et väikelastel esineb sageli
Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku rakumembraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirusel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Erinevad viirused võivad paljuneda raku erinevates piirkondades. See võib toimuda raku tuumas (gripiviirus, hepatiid B viirus, papilloomiviirused, herpes-viirused) või tsütoplasmas (rinoviirused, rõugeviirused). Genoomi paljunemine Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: a) varane e. ettevalmistav staadium b) hiline e. vegetatiivne staadium Viiruse genoomi replikatsiooni varases staadiumis sün- teesitakse nende viirusvalkude mRNA- sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon,
· Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel. HIV-viirus:
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad -
(suudlemise, vere kaudu). Mis on erilist sugulisel teel levivates haigustes? STLH kulgevad vahel haigustunnusteta, ja probleemid tekivad alles pikaajalise põdemise järgsete tüsistuste tõttu, mis kahjuks ei pruugi enam ravitavad olla. On oluline teada, et vaatamata haigustunnuste puudumisele tekivad sugulisel teel levivate haiguste tõttu tüsistused (lastetus nii meestel kui ka naistel, krooniline valu) ja inimene on nakkav oma seksuaalpartnerile/tele. Sugulisel teel ülekantavad papilloomiviirused põhjustavad emakakaela vähki. Sugulisel teel levivad haigused võivad põhjustada püsivaid ja tõsiseid tervisehäireid (hepatiit ehk nakkuslik kollatõbi) või isegi lõppeda surmaga (AIDS). HIV-NAKKUS JA AIDS KAEBUSED Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. UURIMINE
Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks. Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised. Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk
· Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini). VEISTE PAPILLOOMVIIRUS Ilma ümbriseta Põhjustaja: Papillomaviridae Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirused põhjustavad tuumorite (tüükad) moodustumist. · Naha papilloomid kaovad iseenesest kuude jooksul. Üksikjuhtudel jäävad papilloomid püsima. Limaskesta papilloomid võivad olla aluseks pahaloomuliste kasvajate tekkele · Nakkusallikad Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga · Levik
viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) 15 poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel.
suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis
Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades pöördtranskriptaasi, et sünteesida RNA-genoomilt DNA koopia.
valgule, siis S-faasi geenid inhibeeritakse (rakk ei prolifereeru) Kui rb valk on inaktiivne, siis toimub geeni ekspressiooni ja raku proliferatsioon Kuus võimalust kuidas rakk võib kaotada tuumorsupressor geeni Rb normaalse koopia. Kromosoomi lahknemisel on üks kromosoom kaduma läinud, kromosoomi kadumisel duplikeeritakse kromosoom, mitootiline rekominatsioon, geeni konversioon, deletsioon, punkt mutatsioon Papilloomi DNA viirus aktiveerib rakkude jagunemist E6 ja E7 valkude kaudu. Papilloomiviirused on DNA viirused. Emakakaela epiteeli rakkudes on nad latentsel kujul kromosoomiväliste plamiididena, mis replitseeruvad kromosoomidega samas rütmis. Viiruse valgud vahendavad viiruse kontrollitud paljunemist välimises epiteelirakkude kihis, Healoomuline kasvaja või soolatüügas Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis sunnib basaalkihi rakke piiramatult jagunema, mis tähendab vähi teket.
Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused · RNA gripi-, marutõveviirused, HIV Lähtuvast tõvestavast organismid · Bakterviirused -> FAAG · Brotisteideviirused (tava in ei huvita). · Seenteviirused (tava in ei huvita). · Taime viirused vähendavad palju saagikust (kartulil). · Loomade viirused (lemmikloomadel, põllumajanduse loomadel). · Inimeste viirused: a) loomadega ühised: marutübi b) inimestele ainult omased: lastehalvatus Rakubioloogia
annaabi.ee 
