varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse panga omavahenditeks. · Kui panga tegevus peaks mingil põhjusel andma kahjumit, korvatakse see kahjum esmajärjekorras just panga omavahendite arvelt. Kommertspanga funktsioonid Keskpanga funktsioonid 1) klientide raha hoiustamine, 1)Raha emissioon ehk raha 2) laenude andmine ja investeerimine kui ringluse korraldamine;
võimendust oma tegevuse finantseerimiseks ja kuidas oma tegevust finantseeritakse. Samuti saab uurida kas firma suudab katta võõrkapitali kasutamisega seotud kulutusi. Kui ettevõte soovib näiteks oma tegevust laiendada siis on tal vaja kas laiendada aktsiakapitali või hankida välist finantseerimist. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised.
nende eest, töötleb varud valmistoodanguks, müüb need ostjatele kuni hetkeni millal ostjad tasuvad oma arved. -Konversioonitsükkel = Ostjatelt raha laekumise aeg + Varude kuluvälde- Hankijatele võla tasumise aeg Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine tõrgeteta sujuks. 20. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad
T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. DFL= tulude muutus% ühe aktsia kohta DFL> 1 kasumi protsentuaalne muutus 34. WACC ja IRR vaheline seos · Kui IRR=WACC, siis firma lihtaktsia hind investeeringu elluviimisel ei muutu. · Kui IRR>WACC, siis aktsia hind tõuseb,
krediitimüügi käive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne võlg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske? 22. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.)
krediitimüü gi k ä ive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne v õ lg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ja finatsriske? 22.Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 23
100.00% 99.00% 98.00% Põhivara 97.00% 96.00% 95.00% 94.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00%
AS Starman kogu varadest moodustavad käibevara 5% ja põhivara 95%. Kogu kohustustest ja omakapitalist on kohustusi 74% ja omakapitali 26%. AS Starman on võtnud väga suured riskid, kuna põhivara moodustab 95% kogu varadest, millega seoses on jätkusuutlikus ohus. AS STV ja AS Starmani kohustuste ja omakapitali osatähtsused on põhimõtteliselt risti vastupidi. Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Pankrotiohtu ei ole kummalgi ettevõttel. 7 1.2 AS STV ja AS Starman bilanss Bilansi horisontaalanalüüs abil saame näha ja analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurenenud või vähendanud oma laenukoohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. AS STV AS STV bilansist võib näha, et käibevara on 2010. aastal võrreldes eelneva aasta on kasvanud
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = Kreditoorse võla käibekordaja = Näitab, millal arved tuleb ära maksta. Debitoorse võlgnevuse käibevälde Debitoorse võla välde = Debitoorse võla käibekordaja = Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 26. Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27
suuri riske ning selles osas ei ole ettevõtte jätkusuutlikkus ohus. 17 Materiaalse põhivara on suurenenud perioodi algusega võrreldes, seega ei ole kartust, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. Materiaalse põhivara kasv 2015 aastal oli 71,3% jõudes osakaaluga bilansist üle 36%. Omakapitali osatähtsus on positiivne ning perioodi jooksul kasvanud, seega ei ole ettevõttel pankrotiohtu. Samuti on omakapitali osatähtsus bilansis suurem 75,69% kui laenukohustused 29%, mille hulgas on juba ka ettemaksed seega laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta. OEG aktsiakapital, aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus bilansis kokku on kõvasti üle 10%, kokku ca 40% bilansimahust, mis tähendab, et jätkusuutlikkus ohus ei ole. Vaadeldava perioodi viimasel aastal on omakapital osatähtsus langenud rohkem kui 10%,
negatiivne omakapitali tase; suur kahjum viimasel aruandeaastal; normaalsest tunduvalt madalam likviidsus; lühiajaliste kohustuste märkimisväärne suurenemine. Oleks hea, kui saaks välja tuua ettevõtte finantsseisundit iseloomustava üldise näitaja, mida saaks väljendada ühe arvuna. Antud probleemi on püüdnud lahendada USA majandusteadlane Edward Altman, kes on välja pakkunud nn pankrotikordaja arvutamise valemid. Viimased ei iseloomusta mitte ettevõtte pankrotiohtu, vaid ka ettevõtte finantsseisundit tervikuna. Nende valemite Eesti tingimustes kasutamise kohta on nii poolt kui ka vastuhääli. Samas peaks mitme perioodi pankrotikordaja väärtuste võrdlemine kajastama firma üldise finantsseisukorra muutumise suunda ja ulatust (Teearu jt 2005, lk 33). Võrrandis kajastatud suhtarve ja nende dünaamikat saab kasutada ettevõtte majandustegevusele hinnangut andes. Näitajate ilmset langustendentsi saab vaadelda kui
Ainult omafinanseerimist kasutataval ettevõttel on kõrgeim finantsstabiilsuse tase. Kuid samas see ettevõte pidurdab oma arenemise kiirust, kuna ei suuda tagada soodsate turutingimuste perioodil varade lisamahu kujunemist, ning ei kasuta oma rahastamis võimalusi omakapitali tasuvuse suurendamiseks. Seega ettevõte finantsstabiilsus on seotud ettevõte üldise kapitali struktuuriga ja kreditoorse sõltuvuse määraga. Kuid samas võõrkapital tekitab finantsriski ja pankrotiohtu, mis kasvatab proportsionaalselt võla osatähtsuse suurenemisele.(10 lk 532) Ülaltoodut tulenevalt kriisi tunnused ettevõtte tegevuses saab avastada nii likviidsuse, kui ka kapitali struktuuri (ehk finantsvõimenduse) näitajate arvestustest. Need näitajad täiendavad teineteist ja koos annavad ettekujutust ettevõtte finantsseisundist. Kui ettevõte likviidsuse näitajad on nõrgad, kuid finantsvõimenduse näitajad on head, siis ettevõtel on võimalus keerulist olukorda ületada
krediitimüü gi k ä ive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne v õ lg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 26. Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27
annaabi.ee 
