menetlemise tõhususe uuringu" 2013 aastal. Seal on uuritud kõrvuti nii juriidiliste isikute kui ka füüsiliste isikute pankrotimenetluse aspekte. Selle uuringu andmetel on füüsiliste isikute menetluste puhul võlgnik pankrotiavalduse esitajaks 266 korral (57%) ning võlausaldaja 64 korral(14%. Andmeid ei õnnestunud saada 133 menetluse kohta(29%). (Maksejõuetuse 2013 :21) Diagramm 1 Autori koostatud 2013. Kui võlgnik esitab ise enda kohta avalduse siis ta peab pankrotiavalduses põhjendama oma maksejõuetuse. Selle põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Erialusteks ehk siis võlausaldajatel on vaja tõestada järgmised asjaolud (PankrS § 10): 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks
vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosalised on võlgnik ja võlausaldaja. Pankrotimenetluse õiguslik tähendus on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Pankrotiavalduse esitamine:võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldused, neile esitatavad nõuded ja erisused VÕLGNIK Peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse: -Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik: a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta; b)võlanimekirja. -Võlanimekirjas märgitakse: a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad; b)nende nõuded; c) andmed võlgniku vara kohta. -Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. -Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus.
deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6. Mis on käesoleval ajal ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär? * Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2)
12. Füüsilise isiku pankrot. Kohustustest vabastamise menetlus Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtuotsusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga. Füüsilise isiku pankrotiavaldus esitatakse sellele maakohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate. Pankrotiavalduses peate veenvalt faktidega põhjendama/selgitama milles seisneb Teie maksejõuetus. Avaldusele peate lisama selgituse maksejõuetuse põhjuste kohta. Samuti tuleb lisada nimekiri enda poolt täitmata kohustustest, kus märgitakse isiku, kellele võlgnetakse, nimi, elu- või asukoht ja nõude suurus. Mõlematele lisadele tuleb Teil allkiri lisada. Võlgniku kohutustustes vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus. Selleks,
väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud. Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu. Kohus võib kohustada pankrotiavaldse esitanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri
testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. ■ Seaduses sätestatud juhtudel võib PankrS § 9 lg 1 ja 2 nimetamata isik. Sel juhul kohaldatakse sellele isikule vastavalt võlausaldaja kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕLAUSALDAJA PANKROTIAVALDUS ( PankrS § 10) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses: põhistama võlgniku maksejõuetuse- tegema usutavaks kohtu jaoks ( põhistamise mõiste TsMS §-s 235) tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus
Pankrotiavalduse esitanud isik võib aga ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse (PankrS § 15 lg 5). Kohus võib üldse keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Tingimused, millal kohtunik nii teha võib, sätestab PankrS § 14 lg 1. Näiteks keeldub kohtunik pankrotiavaldust menetlusse võtmast kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Kui kohtus on avalduse läbi vaadanud, siis ta kas kuulutab pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Raugemise tõttu lõpetatakse menetlus siis 16 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 13. 17 Ibid, lk 19-21. 18 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 250.
Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu ja pikendatakse nende tasumise tähtaega (pankrotiseadus 178) 219. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Kohustusest vabanemist peab taotlema võlgnik. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Selle avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgniku kohusest vabastamise üle otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel, kes kuulab ära ka halduri arvamuse ja võlausaldaja võib kohustusest vabastamise vastu vaielda. Kohusest vabastamist ei toimu kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, rasianud raha või viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. 220. Mida reguleerib saneerimisseadus?
võlgnikule võimalus rahaliste kohustuste ümberkujundamiseks kohustuse täitmise tähtaja pikendamise osadena täitmise võikohustuse vähendamise teel, vältimaks pankrotimenetlust. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku enda avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. 27 Selleks ei tohi olla võlgnikul seaduserikkumisi, mis annaksid alust veenduda tema pahatatlikkuses. Lisaks peab võlgnik leidma legaalse tulutoova sissetulekuallika ning kandma raha üle kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui tal sellist tööd ei ole, on ta kohustatud seda otsima. Tööd
a PärS kui ka 2008. a PärS kohaselt eraldab inventuur varamassid ning pärija oma isikliku varaga pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Pärandvara pankroti väljakuulutamisel tuleb nimetada pärija kohustuste eest ei vastuta. Sama toob kaasa ka pärandvara pankrot. 1996. a PärS-s oli pankrotihaldur. Pärast võlgniku surma tegutseb haldur pärijate nimel. Pärandvara pankrotiavalduses hoiumeetmete all eraldi paragrahv, mis reguleeris pärandvara eraldamist. Kehtivast PärS-st on jäetud peab võlgnik maksejõuetuse põhistama. välja pärandvara eraldamist reguleeriv säte, mis asus vanas seaduses pärandi hoiu peatüki all. 2008.a PärS sätestatud hoiumeetmete all enam vara eraldamise võimalust ei ole. Pärija saab ennast kaitsta Vana pärimisseadus (1996. a) ei maini midagi pärandvara pankroti väljakuulutamise kohta.
likvideerinud. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse saamist, samas on võlgnik võlga kinnitanud, see tähendab nõue on selge, võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul - leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Oma varaliste õiguste kaitseks taotleb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse-pankroti väljakuulutamist. Käesolevas pankrotiavalduses esitatud asjaolud ja väited on tõendatud pankrotiavaldusele lisatud 173 kirjalike tõenditega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse paragrahvist 1 lg.1 ja 2 ning paragrahvist 9 lg.1 p.4, p a l u n: 1. Kuulutada välja OÜ BCA maksejõuetus-pankrot. 2.Mõista OÜ BCA-lt välja pankrotiavalduse esitaja poolt tasutud riigilõivu 1600.- krooni hüvitis AS ABC kasuks. Lisad: 1