Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste
c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu. PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1
kaalutlustel. Dualistlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu. Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus) III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID nt määrused, eeskirjad 1 . Peab olema välja antud seaduse alusel
kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa,
jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. Põhimaterjal Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. Loeng 8 ja 9. Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise
Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse instituutide järjestus: 1) isikutesse puutuv õigus, 2) asjadega seotud õigussuhted, 3) hagid.
Võrdlus (lihtusutatud): Isikud Üldosa, Perekonnaõigus Asjad Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus) Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus.
Võrdlus (lihtusutatud): Isikud – Üldosa, Perekonnaõigus Asjad – Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid – Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus) Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab – tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus.
ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1
ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1
esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse. CIC'is oli pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas Digesta seu Pandektae's küll seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. 4. Allika erinevate osade edasine käekäik Ida-Roomas ja Lääne-Roomas 529-534.a.koostatigi CIC-sse kuuluvat kolm osa: a)Institutiones b) Digesta ehk Pandectae, c) Codex Iustiniani. Kõik osad said seaduse jõu. Nende sisu puutumatuse ja oma võimu säilitamise eesmärgil keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. 5. Retseptsioon
aasta kevadeks valminud aga tollal vastuvõtmata jäänud eelnõul ning sarnaneb Saksa Tsiviilseadustiku ülesehitusega. 219 Tsiviilseadustik on Eesti eraõiguse keskne ja kandev osa, kuhu üksikseadustena kuulub kümneid seadusi. Tsiviilõiguse objektiivne sisu avaneb tsiviilõiguse süsteemi, so tsiviilõiguse normide omavahelise paiknemise kaudu normide süsteemis. Eestis järgitakse tsiviilõiguse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse valdkondadeks üldosa, võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Tsiviilseadustik Asjaõigusseadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Võlaõigusseadus Perekonnaseadus Pärimisseadus Oluliseks osaks tsiviilseadustikus on veel Kinnistusraamatuseadus (jõustus 1.12.1993),
annaabi.ee 
