Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele meeldida, vaid et rahuldada arusaajate vaimu. Ta oli rahulik ja viisakas. Muidugi ka suurepärane jutumees, nagu oli ka tekstis kirjutatud. Lükkas Forese mõnituse viisakalt ja humoorikalt tagasi. 2. Pamfilo rääkis sellest, et alati pole inimeses tähtis välimus, vaid ka kõige kohutavama kehavormide taga võib peituda väga tark ja andekas inimene, kes jääb iseloomult ja teadmistelt paljudele alla. Novell räägib sellest kuidas Giotto ja Fores vihma kätte jäid ning asusid ühele teele, kodu poole. 3. Alguses räägiti kahest isiksusest eraldi, kuid siis hakkas Pamfilo jutustama seigast, milles osalesid mõlemad pooled
6. päeva 6. novell Kuuenda novelli peategelane tõestab, et baronici'd(itaalia keeles tähendab irooniliselt hulkurit, kerjust, tänavapoissi) on kõige aadellikumad inimesed kogu maailmas. Daamid veel naersid Giotto loo üle, kui kuninganna käskis Fiamettal alustada: Pamfilo hulkurite mainimine, kes teile, daamidele, pole nii tuttavad. Tuli mulle meelde lugu kus on näha nende üllust ja seepärast peangi teile sellest rääkima: Ei ole kaua möödunud päevast mil meie linnas pesitses mees, Michele Scalza nimeline kõige meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid.
Kõik jutud olid seotud ristiusuga, kõige parem näide selleks oleks teine novell kus juut vahetab enda usu ristiusuks.Selle jutu jutustas Neifile. Juttudes oli sees ka palju kavalust. Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks kas raha või positsioon. Lugusid jutustasid nad enda ja teiste kogemuste kohta ja sammuti erineid ideid võeti ka kuuldud juttudest. Kõige enam meeldis mulle esimene novell, mille jutustas Pamfilo. Tema rääkis ühest mehest kelle nimi oli Ciappelletto,ta oli üks laisk ja lohakas inimene, kellele meeldis alati suurima rõõmuga valet tunnistada. Seda tegi ta ka jutustuse lõpus, valetas mungale nii usutavalt, et munk tunnistas Ciappelletto pärast tema surma pühakuks, kellele kõik austust käisid avaldamas. See jutt meeldis mulle kõige rohkem, sest tal oli huumoririkas sisu ja erines palju teistest juttudest mis olid kõik sarnased ja üksluised.
Dekameron Neljas novell Kokkuvõte Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast.
kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust. muutub konkreetseks kunstiliseks zanriks. Annab inglise kirjanudse alustekstidest Psühholoogiline inimesekäsitlus, pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli motiivide uurimine, proosastiili
juhul on neil võimalik ellu jääda. Nad võtavad endaga kaasa kolm noormeest teenriteks ja abilisteks. Nad lähevad ühte lossi kuhu nad jäävadki. Nad määravad endale juhi. Esimesel päeval nad lihtsalt tutvuvad ümbruskonnaga ning õhtustavad, laulavad ja mängivad ringmänge. Järgmine päev on palav ning nad otsustavad, et hakkavad juttu rääkima. Igaüks räägib ühe loo omal valikul . Lood on järgmised : 1.Novell Pamfilo oli esimene, kes alustas jutu rääkimist. Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pidi ta sõitma koos Prantsuse kuninga venna Charlesiga Toskaanasse paavstile külla. Kuna ta oli aga kaupmees, oli tal palju asjatoimetusi ning ta jättis kõik oma asjad teiste hoolde niikauaks. Tal oli ka üks ülesanne nõuda burgundlastelt võlgu sisse ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar,
järele anda. Martellino rääkis kogu loo valitsejale ära ja lubas edaspidi armuline olla ja Firenziesse tagasi minna. Martellinole ja kahele teisele kinkis valitseja ülikonnad. Suurest hädaohust puutumatutena läksid nad tervelt koju tagasi. KOLMAS PÄEV Neljas novell Don Felice õpetab vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab lõbutseb don Felice ta naisega. Neljas novell on jutustatud Pamfilo poolt. Moraal: leidub küllalt inimesi, kes ise paradiisi kippudes tahtmatult teisi sinna aitavad. Elas kord rikas mees nimega Puccio di Rinieri, kes oli sügavalt usklik mees. Ta astus Püha Francisciuse ordusse toetajaks, kes ta sai oma nimeks vend Puccio. Te tegeles ainult vaimulike asjadega ja käis palju kirikus.Seal ta pidas jutlusi ja võttis osa missadest. Pidas korralikult paastusi ja oli suur enesepiitsutaja. Vend Pucciol oli naine Isabetta, kes oli värske 30 aastane
Viimase päeva lugudes jutustatakse vaimulike õilsatest tegudest, kujutatakse looduse kõrgemat poolt. „Dekameroni“ ehk „kümmepäevaku“ tegelased on kümme noort inimest, kellest igaüks jutustab kümnel päeval kaaslastele ühe loo, novelle on kokku sada. Jutustajateks on seitse 18- 28. aastast õilsat ja kombekat daami - Pampinea, Fiametta, Filomena, Emilia, Lauretta, Neifile, Elisa ning kolm viisakat noormeest - Pamfilo, Filostrato, Dioneo. See on raamjutustus, mis peegeldab vahetut kaasaega, 1348a katku. Jutustatakse Firenze lähedal villas. Sissejuhatuses kirjeldatakse põhjalikult, mida on katk Firenzes korda saatnud. Nii nagu 14.sajandil ja ka praegu, paneb kriisiolukord ja hirm käituma inimesed täiesti ebatavaliselt. Katku tõttu levib masendus ja ükskõiksus. Inimesed ei aidanud enam isegi oma lähedasi ja sugulasi, esimesel võimalusel põgeneti. Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost
Seejärel saatsid nad tüdruku kloostrist vargsi minema, ja võib arvata, et nad tema nii mõnigi kord sinna uuesti tagasi tõid. 2.lugu(4p7n) kajastab rumalust Simona ja Pasquino, kes teineteist armastavad, on kuskil aias koos. Pasquino hõõrub hambaid salveilehega ja sureb. Simona võetakse kinni, ja kuna ta tahab kohtunikele näidata, kuidas Pasquino surma sai, hõõrub ka tema salveilehega oma hambaid ja sureb samal viisil. Pamfilo järel jutustas Emilia oma lugu. Noor neiu ei pääsenud kohtu alt, mitte oma meelekindluse ja vooruslikkusega, vaid oma ootamatu surma tõttu. Amor armastab elada kõrgest soost inimeste majades, ei põlga ta siiski ära ka vaeste elamute üle valitsemist; teinekord näitab ta just seal oma võimu, pannes rikkamaidki ennast kartma kui kõige vägevamat valitsejat. Firenzes elas üks oma seisuse kohta väga ilus tütarlaps, keegi vaese mehe tütar nimega Simona
Maria Novella kirikus kohtuvad 7 daami, vanim neist (Pampinea) arvab, et nad võiksid kõik koos linnast lahkuda, hea mõte, kuid Filomena, kes oli kõige ettevaatlikum, arvas, et peab mehi olema, kes neid juhiks. Kirikusse sisenes 3 meest, järgmisel päeval lahkusid kõik koos+teenrid ja ümmardajad. Mäe harjal lossis nad peatusid, iga päev on keegi vanem, kes määrab mida sel päeval tehakse. Esimene päev oli Pampinea. Nad otsustasid jute vesta, esimese novelli jutustas Pamfilo. Esimene novell: Ciappelletto läheb rikka kaupmehe eest burgundlastelt võlgu sisse nõudma, kuid jääb kahe liigkasuvõtjast venna juurde elama ning haigestub raskesti. Ser Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kümnenda päeva viimane novell: Saluzzo markii (Gualtieri), kes on sunnitud oma vasallide
kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid)
armuke..pmst, valetab. Loomulikult on tõetruum Sismonda räägitu, kuna ühtki vägivalla tunnusmärki tal kehal polnud. Seepeale sai aga sismonda ema pahaseks, ja süüdistas ja sõimas Arrigucciot. Vennad ( ja ka naine ise) andestasid mehele selle korra, kuna asi oli toimunud siiski ebakaines olekus, kuid ähvardati, et kui järgmine kord miskit sellist on, siis tasutakse topelt. Mees ja naine olid edasi koos, aga tänu naise nupukusele said Ruberto ja ta ise edasi kohtuda. IX novell Pamfilo räägib. Argoses elas üks lugupeetud vana mees nimega Nikostratos. Ometi sai ta endale naiseks julge ja ilusa Lydia. Mehel oli palju teenreid, nende seas osav nooruk Pyrrhos, keda ta kõige enam usaldas. Lydia armus tollesse noorukisse hullupööra. Nooruk polnud sellest huvitatud. See hakkas Lydiat häirima ja ta kavatses noormehele sellest märku anda. Võttis appi oma ümmardaja, Luska. Põhjendas, et too vanamees ei rahulda enam teda, vana ju ja ei jaksa. Ütles Luskale, et too
Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest ta oli ka ise sama pattu teinud. IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli
tundma õppinud, ja ma ei teadnud, et naisi tuleb enda peal kanda nagu koormat. Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest ta oli ka ise sama pattu teinud. IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast
annaabi.ee 
