Kararaudkäevõru kaitsmiseks. Kanghakamm Gurud Guru Nanak Dev Guru Angad Guru Amar Das Guru Ram Das Guru Ardzan Guru Hargobind Guru Har Rai Guru Har Krisna Guru Tegh Bahadur Guru Gobind Singh Pühakoda gurdvara (`guru uks') Armitsar rajas neljas guru Ram Das, 1577.a Traditsioonid.. Ristimine amrit. Puudub paastumiskomme Külastada oma pühalinna Nime panemine Amriti tseremoonia Alustavad päeva palvetamisega Traditsioonid, pühad.. Langar Baisakhi (13. aprill ja lõikuspüha): meenutatakse khalsa rajamist ja viiakse läbi khalsa liitumise tseremooniaid Guru Ardzan Devi märtripäev (kurbuse ja rõõmu püha): loetakse pühakirja, toimuvad rongkäigud ja mälestatakse usu eest langenuid Divali: tähistatakse guru Hargobindi vabanemist vanglast Guru Nanaki sünnipäev: räägitakse lugusid Nanakist ning gurdvarades lauldakse tema laule Hola Mohalla:
'Isa öine palve, päikeseloojangu ja päikesetõusu keskel, mis on umbkaudselt enne keskööd. Moslemid palvetavad näoga Meka poole ning enne seda tuleb nägu ja käed puhta voolava veega pesta. Palve pidamise koht ei ole oluline, kuid kogukonna tugevdamiseks on ehitatud mitmeid moseesid ehk pühakodasid. Palvetamiskoht peab olema puhas, võimaluse korral kasutatakse vaibakest musalla. Mosees viib palvust läbi imaam, või mõni auväärne meessoost moslem. Palvetamisega käib kaasas ra'kah. See on kindel asendite rütm, mis ühe palvuse korral kordub vähemalt kaks kuni neli korda. Kolmas põhisammas annetamine Zakaat tähendab araabia keeles kasvu või puhastamist. Tänapäeva kontekstis on zakaat kohustuslik maks, kus oma varades tuleb iga aasta anda 2,5% vaestele. Sellega puhastavad isikud oma vara ja annavad sellele juurde uut kasvujõudu, kuna Jumal õnnistab isikuid heateo eest. Neljas põhisammas paast
pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster. Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest
munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus murranguliseks, pärast Iirimaad levis ristiusk ka Inglismaale
Naisel on perekonnas keskne koht. Õigeusklikus perekonnas järgitakse erilise hoolega söömist puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi. Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha (ibid, lk 100). Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate
eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata
Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1. Vaimulikud 2. Aadliseisus 3. Kolmas Seisus, need kes töötavad. Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia. Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj
Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin. Benedictuse reeglite osatähtsus kasvas, kui Gregorius Suur kuulutas ta pühakuks ja need reeglid levisid Frangi riigi ajal. Suurem tähelepanu läks nüüd palvetamisele, mis jättis munkade töö soiku. Kloostritest sai naturaalmajanduslikud majapidamised, kus töötasid pärisorjadest talupojad, munkade töö olnud enam oluline, asendus palvetamisega. Ristiusu ulatuslikum levitamine ehk misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri
Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia. Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. ,,Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu." Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga tuleb õppida ,,... valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast ... (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit." Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust
saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia. Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu.” Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast … (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit.” Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208- 1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust
Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11. sajandil
saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma et oleks end veel palvetamisega vaevanud, ja Sid pani selle vahelejätmise tallele. 4. P E A TÜ K K Päike tõusis vaikse maailma köhale, saates oma kiiri nagu õnnistades alla rahulikule külale. Pärast hommikusööki pidas tädi Polly perekondlikku jumalateenistust. See algas palvega, mille alusmüüriks olid tüsedad lademed pühakirjatsitaate, ühendatud algupäraste mõttemõlgutuste õhukese mördikihiga. Selle ehitise tipult esitas ta nagu Siinai mäelt käreda peatüki Moosese käsuseadusest.
annaabi.ee 
