Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847. aastal alustati kohtuasi linnaelaniku Agafija Fjodorova suhtes, kes soovis kasvatada lapsi vanausu põhimõtetel. 1849. aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov.
ülikooli teoloogides. Edul oli ka ennasthävitav tahk - kasvavat hulka palvemaju ja koole polnud võimalik finantseerida väljastpoolt, kodumaa talupoegadelt oli aga vähe toetust oodata. Nii aitasid vennastekogude liikumise hääbumisele kaasa nii vastuolud kohaliku kirikuga kui misjoniprojekti lõpetamine majandusraskuste tõttu 1857. aastal. Eesti Vabariigi loomisel 1918 oli alles veel umbes 3000 aktiivset liikumises osalejat, 1948 keelas nõukogude võim palvemajade tegevuse sootuks, edasi tegutseti luteri kiriku filiaalidena. Taasiseseisvumise järel tegutseb vaid umbes sajaliikmeline kogu. Kasutatud kirjandus 5 http://www.folklore.ee/tagused/nr7/kuutma.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Hernhuutlus_eestis http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/?Eesti_ajalooline_ %FClevaade:Eesti_riigi_s%FCmboolika:%C4rkamisaeg%2C_iseseisvuse_s%FCnd http://busykiskja.wordpress.com/
tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj
Korraga see traditsioon oli täiesti teistsuguses olukorras. Sellest templist on alles tänapäevani alles vaid Lääne müür ja see on siiani tähtsaim koht judaismis, kõige püham paik mis on juudi traditsioonis alles. See tempel on tähtis nii judaismis kui muudes religioonis.Alates 1967 võivad juudid taas külastasa Lääne müüri. Üle saja aasta oli juutidele sinna ligipääs keelatud. Templi hävitamisest alates kõneldatakse Rabiinlikust judaismist, kus oluliseks said sünagoogid, palvemajade tähtsuse kasv. - 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine - 4.sajand - Kristlus riigiusundiks: juudivastasus Juudi religiooni tagakiusamine- ei tohtind ehitada uusi sünagooge. Vastasseis oli seetõttu ,et juudid tapsid kristuse. - 638 islamiusulised valitsejad - raamaturahvas, ehk tegu on religioossete suurustega. -900-1100 juudi kultuuri kuldaeg Cordobas
inimest. Kõik Venemaa eesdased ei tulnud tagasi iseseisvasse Eestisse, küllalt RAHVAARV 1920-1939 suur osa neist jäi elama uude Nõukogude riiki. Revolutsiooniga kaasnenud muudatused Aasta mõjutasid eestlaste vanu kogukondi. Näiteks Rahvaarv koguduste tegevuse 1920 keelustamine, 1060kirikute 000 ja palvemajade sulgemine ja kirikuõpetajate 1922 küüditamine. Vanal 1 108 000Venemaal oli olnud 30 eesti kirikut ja 421928 palvemaja. Eesti 1haridusseltsid 117 000 ja nende raamatukogud pandi kinni 1934 ja nende asemele1 126 tulid000 nõukogude laadis kultuuri- ja poliitilised klubid. 1939 1926
eestlaste õnnestunud laulupühast kaugemale ning tugevdasid tärkava rahvuse usku oma võimetesse Johan Voldemar Jannseni tegevus I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Mõtte algataja ja elluviija oli J. V. Jannsen, kes elas tol ajal Tartus, toimetas "Eesti Postimeest" ja oli "Vanemuise" laulu- ja mänguseltsi president. Jannsen hakkas varakult rahvale lauluvara muretsema. 1845. aastal ilmus temalt "Sioni-Laulo-Kandle" esimene väljaanne (järgmised kaks 1853 ja 1860). Kiriku ja palvemajade mõjul oli rahvalaul surutud vaikivasse olukorda. Koraalilaulmise tase oli vilets. Muredega koormatud inimesed vajasid aga omaette laulmiseks kergesti vastuvõetavaid enda sisetunde rahuldamiseks sobivaid laule ja tekste. Kuigi "Sioni- Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse,
Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal, 1826. aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati) kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja 90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj.
rahvariided põlu alla (kandsid tumedat), ehteid pole vaja, mõned pillid nagu torupill, kandled, viiulid põlu alla, samuti ka vana rahvalaul. Säilinud ohvrikohti hävitati. Suurt tähelepanu pöörati karsklusele, kõrtse tuli kinni panna, sest keegi ei käinud. Tauniti varastamist. On teada, et Saaremaal 1740-45 ühtegi kuritegu ei toimunud hernhuutlaste mõju tõttu. See liikumine samas õpetas talupoegi koostööd tegema, nt palvemajade ehitamiseks, kõik olid võrdsed sõna võtma, rahvalaulu asemel lauldi koosolekutel vaimuliku sisuga laule, tekkis ka mitmehäälne laul. Hernhuutlus andis tõuke kirjutama õppimiseks, sest liikmed pidasid kirjavahetust, nt Mango Hansu kirja panduna on säilinud laule ja jutlusi, Michael Ignatius tõlkis saksa keelest 1000 lk jutluseraamatu. Ka selles vennastekoguduses tekkis äärmuslikke rühmitusi, mis rääkisid, et kõik võrdsed,
· Inimene pidi iga päev lugema pühakirja · Tuli loobuda lõbustustest · Pietistide teene 1739. aastal Piibli täielik tõlge põhja-eesti keele alusel Anton Thor Helle poolt Eesti keele kirjakeele süvendaja 3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju · Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest · Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne mõju: · Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti · Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu · Hävitati torupille ja viiuleid · Vastuhakud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus
Pole liialdus väita, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel muutusid eestlased kristlikuks rahvaks. Hernhuutliku liikumise populaarsus tulenes osalt ka tuginemisest rahva algatusel. Ehitati ju palvemajad rahva poolt, talumeeste seast valiti koguduste vanemad, jutustajad jne. Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada