lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said need juhid, kes lubasid inimeste elu kiiret paranemist ning rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. 6. Valimiskünnise puudumine. Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad demokraatliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist
 Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas.  Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim.  Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene. 4. Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline? Parlamendis on üks koda. Kaks koda enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Šveits) Kahekojalise puhul on alamkoda ja ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega. Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile
· majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ning seda kasutasid poliitilised jõud ära, lubades karmikäelisust. · terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine põhjustas ka pettumust. Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud. · valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Otsuste tegemine oli raskendatud, kuna ei tekkinud selget parlamendienamust. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks, kuulutades avalikult parlamendisaalis, et kukutada demokraatia ja valida diktaktuur. See mõjutas paljusid ning et vältida
4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riigid olid raskustes reparatsiooni, paberraha väärtuse langemise ja tooraineallikate kadumisega. Majanduskriis tekitas paljudele usu kaotust paremasse elusse ja demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes lubasid paremat elu ning inimesed uskusid nendesse. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakondade omavaheline tülitsemine põhjustas samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised olukorrad 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Parlamenti kasutati demokraatia vastu võitlemiseks ning sellega mõjutati paljusid valijaid. Mitmes riigis, kus oli peale sõda olnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda. Tsehhoslovakkia ja eranditega Soome suutsid
koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest. · Sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed hakkasid levima nii Tartu Ülikoolis kui suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas siin paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) allorganisatsioonid. 1903.a. asutas Peeter Speek Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe "Uudised". Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste (NB! st ka eestlaste) õiguste tunnustamist.
 Või kui suured parteid võtavad igaks juhuks partnereid juurde, et kui mõni ära langeb ei juhtu midagi  Levinud: Itaalia või Prantsusmaa 4. loeng. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid - parlamendid Mis funktsioone täidavad parlamentide alamkojad ja ülemkojad  kuidas nad teineteisest erinevad? (üldine küsimus ülem ja alamkodade funktsioneerimise kohta). Kaks koda · Enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Sveits) · Ülemkoja roll:  Enamasti koosneb regioonide/osariikide esindajatest ja nende poolt valitud (Pr, Saksa, jt), harva otse valitud (USA, It, Hisp,  Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid. Endal seadusandlik initsiatiiv puudub või on väga piiratud  Võib alamkojas vastuvõetud otsustele panna veto (alamkoda saab sellest üle sõita). Piirangud siin: riigieelarve ja maksud.  Kinnitab ka ametisse tähtsaid riigiametnikke
Suurbritannia. Prantsuse revolutsiooni tulemusena hakkas seisusliku ühiskonna asemele tekkima klassiühiskond (Algas kodanluse suur sajand), mis põhines varakusel erinevalt enne oluliseks olnud päritolust. 2) Natsionalism = rahvusaade. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama keelele (varem religioonile), keelest sai 19saj riikide kõige olulisem kokkuliitja. Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi algus (Herder): Saksa alad ja Ida-Euroopa, Rahvusromantika. Natsionalismi politiseerumine (Fichte, Hegel). Rahvusriigi ideoloogia: Iga väljaarenenud rahvus peab moodustama oma riigi.
demokraatidega. + 1904.a sai eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel võimule, Pätsist Tallinna aselinnapea. Toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne). + Jaan Teemant Revolutsiooniline leer ehk sotsiaaldemokraatlikud + ,,Uudised"  asutas Peeter Speek 1903.aastal + Ideed levisid nii Tartu Ülikoolis kui ka suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid Venemaa Sotsiaal¬demokraatlik Tööliste Partei allorganisatsioonid. + Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste õiguste tunnustamist. Toetajateks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. + M
leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest. · Sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed hakkasid levima nii Tartu Ülikoolis kui suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas siin paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid VSDTP (Venemaa Sotsiaal- demokraatlik Tööliste Partei) allorganisatsioonid. 1903.a. asutas Peeter Speek Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe "Uudised". Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste (NB! st ka eestlaste) õiguste tunnustamist
annaabi.ee 
