Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust,
,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus. Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse.
Zola, Dickens, Balzac, Stendhal, Tammsaare, Vilde Fjodor DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres, isapoolne suguvõsa oli aegu tagasi olnud põlisaadlikud, aga vaesunud seega varalisi võimalusi eriti ei olnud. Isa oli visa töötegija ja sai tagasi aadlitiitli ning ostis mõisa. Ema poolt oli esivanemate hulgas nii kaupmehi kui haritlasi, ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid Dostojevski jäi veendunud kristlaseks). Isa oli range, karm, kohati impulsiivne, pigem sünge olemusega. Dostojevski ise oli pigem tundliku loomuga, tähelepanelik, mis kajastub hiljem tema loomingus. Esialgse hariduse sai kodus isalt (ladina keel), kuniks pandi pansioni e. internaatkooli. 16-aastaselt kaotas ema, 2 aastat hiljem isa; tema surma järel tagas Dostojevskit närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi.
Suurte pahanduste pärast pidi ema otsima talle uue kooli. Ka seal muutus ta kaaslastele ohtlikuks, kuid tal lasti siiski kool 1901. a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni. Oli ennast näidanud ka osava kõnemehena. Sõpru tal aga polnud, neid polnud tal elu lõpuni. Mussolini ei suutnud sõprust sõlmida ega hoida. Samas olid tal aga päris head vaimsed võimed. Ta ise pidas ennast hiljem kooli andekaimaks õpilaseks (teised seda arvamust ei jaganud). Ta kirjutas luuletusi, oli paljulugenud inimene, teadis peast pikki katkendeid Dantest. Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1
Suurte pahanduste pärast pidi ema otsima talle uue kooli. Ka seal muutus ta kaaslastele ohtlikuks, kuid tal lasti siiski kool 1901. a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni. Oli ennast näidanud ka osava kõnemehena. Sõpru tal aga polnud, neid polnud tal elu lõpuni. Mussolini ei suutnud sõprust sõlmida ega hoida. Samas olid tal aga päris head vaimsed võimed. Ta ise pidas ennast hiljem kooli andekaimaks õpilaseks (teised seda arvamust ei jaganud). Ta kirjutas luuletusi, oli paljulugenud inimene, teadis peast pikki katkendeid Dantest. Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1
esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea 5
Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi
Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi.
esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg
näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks
Venemaa sümbol. ,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus. Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse.
Keskendub Peterbusi vaeste kirjeldamisele Heinaturul- joomakohtasid rohkem kui maju VS rikkus ja in. Varandus liigkasuvõtjana, teiste ära kasutamine. // Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlikud, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16- aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabas Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi
annaabi.ee 
