Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, ...
tegi hiljem läksid nad parki ning kus peategelane tundis endas järsku muutust ja sai aru, et kõik ei olegi nii halb ja ta on nõus ka koju jääma, kui lõpus hakkas vihma sadama kui oavarrest ja kõik lapsevanema ja muud inimesed ära jooksid sealt pinkide pealt oli Holdenil ükstaskõik, sest ta oli nii õnnelik ,,Olin järsku nii pagana õnnelik, et pidin peaaegu uluma hakkama, kui tõtt tahate teada. Ma ei tea mispärast, küllap sellepärast, et ta oli nii pagana kena kui ta oma sinises palitus keerles ja keerlas. Issand kui kahju, et teid sela ei olnud." Lõppeb raamat sellega, kuidas ta räägib, et ta igatseb kõigi järgi ja soovitab, et ärge teie midagi jutustage, muidu hakkate ka nende inimeste järgi igatsema kellest jutt. Kui see jutt nüüd lühidalt kokku võtta siis põhimõtteliselt räägib see sellest kuidas üks noorukennast leiab ja kasvab oma nooruse rumalusest javälja ja saab aru, et maailm polegi
Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu.
kergema vastupanu tee ning eelistavad jda pigem tahaplaanile. Kindlasti kige suuremaks mureks on hirm, sest inimestel pole endasse palju usku. Hirmuga kaasneb kindlasti ka ebakindlus ja tagasihoidlikkus. Ka A. Tehhovi tleb: Loomulikult ksildasi inimesi, kes nagu erakvhk vi tigu pavad sulguda oma kooresse, pole maailmas vhe! Novellis Inimene vutlaris kus peategelaseks oli Belikovist mees, kes kis ka kige parema ilmaga vljas kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus, tema ngu varjas suure kraega kampsun ja mustad prillid, isegi tema pliiats oli vutlari sees, ka tema magamistuba oli vike, otsekui kast, sang oli eesriidega. Belikov kartis peaagu kike, ta oli peaagu le neljakmne ja ta polnud isegi abielus, sest see olevat liiga suur kohustus Inimesed kipuvad tega mitte silmitsi seisma, peites end justkui maski taha, unustades, et ka teadmatusest teadlik olek on samuti vike samm arengus. Platon
kes teab? Ma pole loodusloolane ega ole minu ülesandeks sääraseid küsimusi puudutada; ma tahan ainult öelda, et sellised inimesed nagu Mavra pole haruldased nähtused. Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu eest suri meil linnas keegi Belikov, kreeka keele õpetaja, minu seltsimees. Te olete tast muidugi kuulnud. Ta oli ses suhtes tähelepandav, et ta alati, ka kõige parema ilmaga, väljus kodust kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus. Ja vihmavari oli tal tupes ja uur seemisnahast kotikeses ja kui ta oma sulenoa välja võttis, et pliiatsit teritada, siis oli seegi vutlaris; ning nägugi näis tal olevat nagu vutlaris, sest ta varjas seda alati ülestõstetud kraega. Ta kandis tumedaid prille ja kampsunit, toppis kõrvad täis puuvilla, ning kui istus voorimehetroskale, siis käskis kummi üles tõsta. Ühe sõnaga, selle inimese juures avaldus pidev
Teoses mängivad väga suurt rolli kõlateemad, mis jagunevad kohati aladeks. On tugevate sulghäälikute alad, mis annavad ruumi pehmemate kaashäälikute aladele, kuni looklev l võtab juhtmotiivi osa, et siis jälle järsumate kõladega vahelduda. Vahelduvad ka vokaalid, on laiaregistrilisi a'de ja o'de alasid, tumedamaid u ning helkivate e, i, ü mõjualasid. Laabanile kõige iseloomulikumad on foneetiliste äärmuste, a-i, i-a, u-i, i-u, elavakõlalised kombinatsioonid: ,,Pilaatus lapitud palitus tulistab uulitsal tulpi", ,,Rinnanibude asemel on Rroosi Selavistel rubiin-ninad". Rroosi sümpoosionis antud lühiluuletustest on pooled ehitatud neile kõlateemadele. Mõnel korral läheb autor ka ekstreemsustesse, kõla muutub siis hambakrigistamiseks: ,,R.S. ekstra-kreemiks on ekstraktne ekstrakt ekstreemset ekseemist."(Aspel,1989) Üliklassilist vormitihedust iseloomustavad kõige kujukamalt teose teises osas antud ,,Väike
Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina mõtleb mehele head uudist teatada, et nad on saanud toa välja üürida aga tütar soovitab selle mõneks teiseks päevaks jätta, kuna täna peaks ta nkn juba õnnelik olema. Parem kasutada seda head uudist mõni teine päev, kui tal tuju nii hea ei ole. Vana Ekdal tuulab veel korra toast läbi, võtab kuuma vett ning keelab kõiki täna tema tuppa sisenemast. Hjalmar Ekdal, palitus ja halli viltkübaraga, tuleb paremalt. Võtavad tal palitu seljast. Gina riputab selle tagumisele seinale. Vana Ekdal tuleb ka. Pererahvas uurib isalt, et mis Wielde pool toimub. Hjalmar on üsna pahur, ent samas ka uhke, sest ta sõi koos kammerhärradega, kuid ei mitte nagu mingi ori. Valetas, et oli kammerhärradele üsna inetuid asju otse näkku öelnud. Kõik olid sellest rõõmsalt elevil. Hedvigile meeldis ka oma isa frakis ning lolliks juustega näha
tissid turskadeks sääred särgedeks varbad vaalaskaladeks (Paul-Eerik Rummo) 5. metafoor puhkama puust palitus (Betti Alver) · kinnismetafoor ehk kivistunud metafoor 6. sümbol Täht süttib ehk taevas su üle veel (Juhan Liiv) · personifikatsioon ehk isikustamine viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all 7
Mõte, nälgind vares. METAFOOR- ! ! Metafoor- ülekanne, teisendus ! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus ! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge. Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) ! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle
) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R) (5) metafoor peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A); sh. kinnismetafoor (elukevad etc) (6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli)
omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) 2. Oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) 3. Võrdlus (poiss on priske kui pirukas) 4. Parallelism - struktuurikordus (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E. R.) 5. Metafoor - peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A.); sh kinnismetafoor (elukevad etc) 6. Sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L.); 7. Personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) 8. Perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa) 9. Allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane) 10. Sünestees - (päikesevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) 11. Metonüümia - ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) 12
nii lähedalt nagu siin lae all. Ühte võib uudishimulik kõlinata tulija siiski veel teha nagu ennegi: ta võib kergitada lilletatud eesriiet, sest see liigub ja lainetab niikuinii vähimalgi õhuvoolul, nagu hukutaks ta sind enda kergitamisele. Ja selle taga näed sa kahekordseid sänge ja ühes alumises sängis ehk vanahärra Voitinskit, sest tema armastab lamada. Tõmbub oma pruunis kulunud ja võidunud palitus kerra nagu väike koer, kögiseb pisut ja lebab vagusasti. Voodite taga kastil istub ehk keegi ja mässib ruttu midagi paberisse, aga ei saa kunagi õieti teada, mida või milleks? Täna ei sündinud midagi selletaolist, sest uksekell kõlises korralikult kaks korda -- trill, trill! ja Indrek sulges ruttu oma kastikaane, et võõrale vastu minna. Aga kui kojas algas jalgadepuhastamine, siis tundis ta, et tulija polegi võõras, vaid vana tuttav, kelle ta ise täna kella
annaabi.ee 
